HS: Soome valimiste tulemus oli kuues mõttes ajalooline

Soome sotside liider Antti Rinne võidukõnet pidamas.

FOTO: ANTTI AIMO-KOIVISTO / AFP / Scanpix

Soomes valiti eile uus parlament. Valimised võitis napi eduga Antti Rinne Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei Jussi Halla-aho poolt juhitavate Põlissoomlaste ees. Ajaleht Helsingin Sanomat võttis kokku kuus põhjust, miks Soome valimised olid ajaloolised.

1. Kunagi varem pole parlamenti pääsenud rohkem naisi

Uues Soome parlamendis võtab esialgsetel andmetel koha sisse 93 naist, mis tähistab uut rekordit. Varasem rekord pärines aastatest 2011-2015, mil parlamendis oli 85 naissaadikut. Uue koosseisu noorim liige on samuti naine, Roheliste Liitu kuuluv 24-aastane Iiris Suomela. 

2. Valimised võideti ajalooliselt väikese toetusega

Valimised võitnud Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei teenis 17,7 protsendi valijate usalduse. Mitte kunagi varem pole valimiste võitja toetus jäänud alla 20 protsendi.

See iseloomustab Soome poliitmaastiku killustatust. Kuna valimistel ei olnud selget võitjat, saab valitsuse moodustamine olema keeruline. Sotsid võitsid viimati valimised 1999. aastal Paavo Lipponeni juhtimisel, siis toetas neid 22,9 protsenti valijaist.

3. Kunagi varem pole lahkuv valitsus nii palju hääli kaotanud

Senisesse valitsusse kuulunud erakonnad kaotasid 34 kohta ehk rohkem kui kunagi varem. Seni hoidis negatiivset rekordit Mauno Koivisto vähemusvalitsus (1968-1970), mis kaotas valimistel 20 saadikukohta. Hääli kaotasid just Keskerakond (18) ja Sinine Tulevik, kes parlamendist sootuks välja jäi. Valitsusse kuulunud Koonderakond võitis ühe koha juurde.

Mauno Koivisto.

FOTO: Yuryi Abramochkin / RIA Novosti / Scanpix

4. Kolm erakonda mahtusid ühe protsendipunkti sisse

Kolmandaks tulnud Koonderakond kaotas võitjatele vaid 0,7 protsendiga ning teiseks tulnud Põlissoomlaste kaotus võidukatele sotsidele oli kõigest 0,2 protsenti. Sotsid said 40 parlamendikohta, Põlissoomlased 39 ja Koonderakond 38.

5. Keskerakond sai viimase saja aasta halvima tulemuse

Sel sajandil kolmel korral Soome valimised võitnud Keskerakond sai seekord kõigest 31 saadikukohta. Viimati tehti nii halb tulemus 1917. aastal, mil saagiks jäi 26 kohta. Halvasti läks Keskerakonnal ka 1970. aastatel, kui saadi 35-36 kohta.

Keskerakonna esimees ja senine peaminister Juha Sipilä.

FOTO: JARNO KUUSINEN / EPA / Scanpix

6. Viimase 28 aasta kõrgeim valimisaktiivsus

Valimisaktiivsus tõusis 72 protsendini, jäädes napilt alla 1991. aasta rekordilisele tulemusele, mil parlamendivalimistest võttis osa 72,1 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. 2015. aasta parlamendivalimistest võttis osa 70,1 protsenti.

Samuti suurenes sel korral eelhääletajate arv. Enne valimispäeva andis oma hääle 1,5 miljonit inimest ehk 36 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Järjekord Espoos asuvas valimisjaoskonnas.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees/Scanpix

Tagasi üles