Kas Assange visati Ecuadori saatkonnast vaid ühe foto pärast välja? (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. aprill 2019, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/15/11952619t1h9f55.jpg)
Märtsis hakkas internetis levima foto Euroopas puhkusel olnud Ecuadori presidendist Lenín Morenost ja sellel on 66-aastast riigipead näha lamamas luksushotelli laial voodil, ees on tal roogadega kandikud ja taldrikud.
New York Posti väitel oli selle pildi avalikusse jõudmine viimane piisk Moreno karikas ja ta otsustas anda seitse aastat Londonis Ecuadori saatkonnas redutanud austraallasele, 47-aastasele Julian Assange’ile hundipassi.
Ecuador tühistas saladokumente lekitava mittetulundusorganisatsiooni WikiLeaks asutaja Assange asüüli ning 11. aprillil 2019 võttis Briti politsei ta kinni.
Morenole lähedaste allikate teatel lekitas Assange INApapers.org leheküljele pildi, millel Moreno on puhkusel ning presidendipaari 200 eraelulise sisuga e-kirja ja sõnumit.
/nginx/o/2019/04/15/11952619t1h9f55.jpg)
WikiLeaks eitab seda lekitamist ja süüdistab Ecuadori, et nad otsisid ettekäänet Assange’i väljaviskamiseks saatkonnast.
Sotsiaalmeedias agaralt jagatav foto Ecuadori presidendist tekitas ecuadorlastes viha, kuna nemad peavad elama kokkuhoiurežiimil, kuid president laristab, käies maksumaksjate raha eest luksuspuhkustel.
Assange suhe talle asüüli pakkunud Ecuadori võimudega ja selle riigi diplomaatidega muutus aastate jooksul aina halvemaks. Põhjuseks peetakse seda, et Assange rikkus asüülireegleid ja kommenteeris netis teistes riikides toimuvat.
Arvatakse, et mingit rolli Assange’i väljaviskamises mängis ka USA president Donald Trump, kes olevat oma Ecuadori kolleegile survet avaldanud.
USA ootab, et britid Assange’i neile välja annaksid, kuna WikiLeaks avalikustas sadu tuhandeid riikliku tähtsusega saladokumente, mis USA võimude teatel seadsid nii luuretöötajate, sõjaväelaste kui diplomaatide elu ohtu.
Rootsis süüdistasid kaks naist Assange’i vägistamises, kuid Rootsi kohus loobus tema vastu samme astumast, kui ta sai Ecuadori võimudelt asüüli. Nüüd, kus ta on Briti võimude käes, võib ka Rootsi tema väljaandmist nõuda.
Ecuadori diplomaatide teatel oli Assange saatkonnas elades väga lohakas ja ta eiras sisekorda. Kinnitamat andmetel oli ta Ecuadori diplomaatide järele luuranud.
Assange on Briti politsei valve all. Teda ootab 2. mail USAs ees kohtuistung, millel ta osaleb video vahendusel.
