Priimägi: see haav, mis meile täna sisse põletati – see jääb pikaks ajaks (3)
15. aprill 2019, 22:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstiteadlane Linnar Priimägi kommenteeris Jumalaema kiriku põlengut ja lohutas, et on ennegi ajaloos suurehitised hävinud ja siis uuesti üles ehitatud. Kuid sümboolsest valust ei saa veel peatselt üle.
Kunstiteadlane ja õppejõud Linnar Priimägi kommenteeris Postimehele, et katedraale on ennegi Prantsusmaal hävinenud ja üles ehitatud. Ta tõi tsitaadid «Viimsest reliikviast»:
Noviits: «Klooster põleb. Kas see on lõpp?»
Vend Johannes: «See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus.»
«See on selline lohutus, et selliseid asju on ennegi olnud ja taastamine on võimalik tänapäeva tehnika juures,» seletas Priimägi oma tsitaadi valikut ja lisas, et Niguliste kirikutorn on põlenud kaks korda ja seisab praegugi püsti. «Jumalaema kirik on küll keerulisem ehitis, aga saab ikka tagasi ehitatud. Vanemuise teatri väikene maja põles maha. Mul oli teatrijuhina õnn avada taastatud väikene maja. Aga see on see ehitustehnilisem küsimus,» sõnas Priimägi.
Ta rääkis, et kõige suurem ja raskem hingele on kultuurisümboli häving. «Me näeme, kuidas meie Euroopa kultuurisümbol hävineb meie silmade all. See haav, mis meile täna sisse põletati – see jääb pikaks ajaks,» ütles Linnar Priimägi ja lisas, et Jumalaema kirik on Euroopa üks kesksemaid kristluse sümboleid ja pärast Püha Peetruse katedraali on see kõige tähtsam kirik kogu kristlikus maailmas. «Kogu kiriku häving on väga suur löök kogu Euroopa kultuuriteadusele. Tahaks väga loota seda, et kultuuriteadus ei laseks pead norgu. Sealt ka mu jutud, et ehitatakse uuesti üles. Seda ei ole enne olnud, et üles ehitamata jääb,» sõnas Priimägi ja nentis, et me peame pikka aega põdema seda, et üks Euroopa kultuurisümboleid on maha põlenud.
«Mis sealt seest päästa õnnestus, seda saame alles hiljem teada. Aga kui katus alla kukkus, siis mis sa sealt enam välja vead,» kommenteeris Priimägi.
«See on hirmus lugu ja tahaks väga loota, et see ei ole ainult inimlikust veast tekitatud. Loodame kõige paremat,» sõnas kunstiteadlane Linnar Priimägi.