Ligi 900 aastat ajalugu: Jumalaema kirik läbi sajandite

Notre-Dame 1999. aastal.

FOTO: akg-images / Jürgen Raible / akg-images / Scanpix

Täna leekidesse mattunud Pariisi Jumalaema kirikut on peetud üheks parimaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks ja see Prantsusmaa pealinna üks olulisemaid sümboleid on meelitanud igal aastal ligi 13 miljonit külastajat. 

Kiriku ehitus algas kuningas Louis VII valitsemisajal 1163. aastal ja selle valmimine võttis aega peaaegu kakssada aastat. Selle lõplikuks valmimiseks loetakse aastat 1345.

Teadaolevalt ehitati kirik kohale, kus usuti, et kunagi asus endine paganlik tempel ning kuhu ajavahemikus neljandast kuni seitsmenda sajandini oli ehitatud Saint Étienne basiilika.

Kuningas Louis VII soov oli ehitada linna monumente, mis näitaksid, et Pariis on Prantsusmaa poliitiline-, majanduslik- ja kultuuriline pealinn ning selle plaani üks osa oli Île de la Cité saarel asunud Saint Étienne basiilika vundamendini maha lõhkumine ja selle asemele suurema ja kõrgema katedraali ehitamine.

Kuningas Louis VII.

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library / Scanpix

Jumalaema kiriku nurgakivi asetamise juures viibis paavst Aleksander III ja selle kaks 69 meetri kõrgust torni olid Pariisi kõige kõrgemad kuni Eiffeli torni valimimiseni 1889. aastal. 

Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. aastatel kannatas kirik tõsiselt rüüstamise tõttu, suur hulk kirikus olnud kujudest sai viga või hävitati need täielikult. Kirik vajus unustusse kuni 1831. aastani, mil ilmus Victor Hugo kuulus romaan «Jumalaema kirik Pariisis».

Suurejoonelised restaureerimistööd algasid kirikus 1845. aastal ja kestsid kokku 25 aastat. Suuremad taastamistööd leidsid aset veel 1963. aastal ja viimati aastatel 1991-2000.

Igal aastal on kirik meelitanud ligi 13 miljonit külastajat, mis tegi sellest Pariisi kõige külastatavama vaatamisväärsuse.

1905. aastal vastu võetud seaduse alusel on Notre-Dame üks 70 Pariisi kirikust, mis kuulub Prantsusmaa riigile, aga mille puhul on katoliku kirikul õigus seda igavesti tasuta kasutada. 

Kõige märgilisematest sündmustest on Jumalaema kirikus aset leidnud Inglismaa kuninga Henry VI tunnistamine Prantsusmaa kuningaks 1431. aastal ja Napoleon Bonaparte'i kroonimine keisriks 1804. aastal. Veidi enam kui sada aastat hiljem, 1909. aastal kuulutati kirikus õndsaks sajandeid varem tuleriidal surnuks põletatud Jeanne d'Arc.

Katedraalist on viimsele teele saadetud Prantsusmaa presidendid Charles de Gaulle ja François Mitterrand.

Tagasi üles