Eesti Pank: pangaskandaalid võivad muuta laenamise kallimaks
17. aprill 2019, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/02/4760535t1h1b5c.jpg)
Eesti Panga sõnul võivad Eestis tegutsevate Põhjamaade pangagruppide rahapesuskandaalid halvendada nende rahastamistingimusi ja muuta seeläbi laenud kallimaks ja raskemini kättesaadavaks Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks.
Seni pole rahapesuskandaalid Eesti finantsstabiilsust ja Eestis tegutsevate pankade rahastamist eriti mõjutanud. Küll on aga langenud skandaali sattunud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hind. Mõju Eesti finantsstabiilsusele vähendab oluliselt see, et Eestis rahastavad pangad end valdavalt kodumaiste hoiustega, teatas Eesti Pank.
Eesti pangandussektori koguvarade maht kasvas eelmisel aastal 42 protsenti. Varade kasvu taga on suuresti Luminori grupi struktuurimuutused: panga Läti ja Leedu tütarettevõtted muudeti Eestis asuva peakontori filiaalideks. Eesti finantssektori tervis sõltub nüüd varasemast enam Läti ja Leedu majanduse ning panganduse arengust.
Eesti Panga jaoks tähendavad Luminoris aset leidnud muutused seda, et järelevalveotsustes tuleb varasemast enam arvestada ka teiste Balti riikide panganduse ja majanduse seisuga. Juhul kui Luminoril peaks tulevikus vaja minema erakordset likviidsusabi, peab seda pakkuma Eesti Pank kui grupi peakontori asukohariigi keskpank. Luminori struktuurimuutustest tulenevaid riske vähendavad pangagrupi tugev finantsseis ja omavahendite kõrge tase.
Eestis mõjutab finantssektorit kiire palgakasv ja tugev kindlustunne, mis võivad suurendada eluasemenõudlust ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. Majanduslikult heal ajal võidakse oma pikaajalist laenuvõimekust aga üle hinnata ja võtta üle jõu käivaid laene. Viimastel aastatel on Eesti inimesed küll eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja laenukahjumid on väga väikesed. Seetõttu on suuremad pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust väiksemaks.
Kui aga majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid oluliselt suureneda. Eluasemelaenude riskide vähendamiseks plaanib Eesti Pank kehtestada kommertspankadele nõude, mis näeb ette, et pank peab kapitalinõude arvutama vähemalt 15 protsenti eluasemelaenude mahu pealt.
Uue valitsuse kavatsus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks kätkeb riske nii finantsstabiilsusele kui ka majanduse tasakaalule ning riigieelarve jätkusuutlikkusele. Kui osa inimesi võtab raha teisest sambast välja, võib see vähendada ülejäänud osakuomanike osakute väärtust.
Pensionisambast välja võetud raha kasutatakse ilmselt ka tarbimiseks ja kinnisvara ostuks, mis võib suurendada majanduse ja kinnisvaraturu ülekuumenemise ohtu ning kiirendada liigselt eluasemelaenude kasvu. Kui vananeva rahvastikuga riigis inimesed pensionipõlveks piisavalt ei säästa, peab riik leidma muid lahendusi, et tulevikus oleks millestki pensione maksta.