Professor: küll Euroopa Notre Dame’i taastamiseks vajaliku puitmaterjali leiab
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
17. aprill 2019, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismeedias kõlanud väited, nagu ei saaks Prantsusmaa Pariisi Jumalaema kiriku taastamiseks kokku vajalikku kogust tammepuitu, ei ole metsakasvatuse professor Hardi Tulluse sõnul kuigi põhjendatud.
Mitmed välismaa meediaväljaanded nagu CNN ja National Post on pärast esmaspäeval maailma šokeerinud Pariisi Jumalaema kiriku põlengut kirjutanud, et prantslastele võib ikoonilise kiriku taastamisel saada väljakutseks vajaliku koguse tammepuidu hankimine. Nagu kirjutab CNN, hoidis kiriku katust üleval kokku 13 000 pikast ja sirgest tammepuust karkass, mille saamiseks lõigati maha kokku 21 hektarit tammemetsi. Piisavate mõõtudega palkide saamiseks pidid puud olema seejuures vähemalt 300 aastat vanad. Välismeedia hinnangul on sellise tammepuidu koguse tänapäeval kätte saamine peaaegu ületamatult raske.
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus sellesse takistusse ei usu.
«Puidu vanus võib muidugi probleemiks olla, aga Doonau ja selle harujõgede lammialadel ikka päris palju tammikuid ja tammeressurss on Euroopas suur,» ütles Tullus Postimehele antud kommentaaris. «Meil on tamm tõesti haruldasem ega kasva nii jämedaks ja sirgeks nagu Kesk-Euroopas, aga Austrias, Šveitsis, Lõuna-Saksamaal ja endistes Jugoslaavia riikides kasvavad nad ikka 50-meetristeks ja üle poole meetri jämedusteks. Isegi, kui majandusmetsades päris nii vanu puid [nagu olid Notre Dame’i karkassis algselt] ei ole, siis sellise objekti jaoks võib ju ka kaitstavatelt aladelt mõned raiuda.»
Teiste seas tõmbas Eesti lehelugejate tähelepanu Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, kes pakkus telefonivestluses Prantsuse saadiku Odile Soupisoniga Läti abi ja toetust Pariisi Jumalaema kiriku taastamiseks.
Muuhulgas käis Rinkēvičs välja võimaluse, et kiriku tarindite osaks võivad kunagi saada ka Läti tammed. Hardi Tulluse sõnul võib sellises žestis näha ennekõike sümboolset solidaarsuse väljendamist.
«Ega ka Läti ole ju tammemetsade riik. Usun, et sellise objekti taastamisel võib tekkida olukord, kus paljud riigid annavad mõne palgi ning näitavad sellega, et oleme kõik ikkagi üks Euroopa,» ütles Tullus.
Tema sõnul on Eestist nii nagu Lätistki siiski raske palgimõõdus ning kiriku jaoks vajalike nõuetega tammesid leida. Tammemetsade piirkond jääb meist siiski lõuna poole – kõige lähemad majanduslikud tammemetsad algavad Lõuna-Leedust ja Ukrainast, kus on juba soojem ja ka mullad viljakamad.