Välismeedia spekuleerib Putini ja Kaljulaidi jututeemade üle

President Kaljulaidi saabumine Eesti suursaatkonda Moskvas.

FOTO: Konstantin Sednev

President Kersti Kaljulaidi tänane visiit Moskvasse ning kohtumine Venemaa riigipea Vladimir Putiniga on kajastust leidnud eelkõige lähiriikide meedias. Enim spekuleeritakse presidentide kohtumisel jutuks tulevate teemade üle.

Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat kirjutas analüüsis, et Kaljulaid sobitub Moskva külastamisega teiste meie piirkonna riigijuhtide hulka, tuues välja, et Putin on sel kuul kohtunud Soome presidendi Sauli Niinistö, Norra peaministri Erna Solbergi ning Rootsi peaministri Stefan Löfveniga.

HS meenutas, et Rootsi ja Venemaa liidrid kohtusid enne seda viimati 2011. aastal. Norra ja Venemaa liidrite kohtumine leidis aset viis aastat tagasi.

Norra peaminister Erna Solberg (vasakul), Soome president Sauli Niinistö (keskel) ja Venemaa president Vladimir Putin 9. aprillil Peterburis toimunud Arktika foorumil. 

FOTO: MICHAEL KLIMENTJEV / SPUTNIK / KREMLIN / POOL / EPA / Scanpix

Pika vahe juures mängis rolli Krimmi annekteerimine ja sõjategevuse alustamine Ida-Ukrainas, mis pole tänini muutunud. Soome ajalehe hinnangul on muutus aset leidnud hoopis USAs ning selle tulemusena on paljud riigid otsinud oma julgeoleku kindlustamiseks paremaid kahepoolseid suhteid Venemaaga.

«Kaljulaid on selgelt hinnanud, et praegu on parim aeg Venemaaga kontakti otsimiseks kõrgeimal tasandil. Idee pole uus, sest vähemalt mõnes Eesti poliitringkonnas on kaua arutletud, kuidas Moskvaga dialoogi pidada ja mis oleks selleks hea võimalus,» kirjutas Helsingin Sanomat.

Tuuakse välja, et Eestis on hirm selle ees, et Venemaa kasutab visiiti propaganda huvides ära ja hakkab seda näitama märgina Euroopa lõhestumisest.

«Putin teab, et tal pole Kaljulaidiga kohtumiselt midagi oodata. Kaljulaid räägib ilmselt Krimmist ja Ida-Ukrainast ja Putin venelaste olukorrast Eestis ning eestlastest NATOs,» kirjutas Soome ajaleht.

Vladimir Putin.

FOTO: Evgeni Bijatov / Sputnik / Scanpix

Spiegel: Saksamaa peab lootma Putini ja Kaljulaidi teineteisemõistmisele

Soome tabloidileht Iltalehti kirjutas, et kohtumiseks tuli initsiatiiv Eesti poolt ning tegu on haruldase kohtumisega.

Spekuleeritakse, et kohtumise ajal räägivad presidendid muu hulgas majandusest ja julgeolekuolukorrast Läänemerel. Välja tuuakse ka see, et Eesti keelas eelmisel nädalal Vene laeval oma vetesse sisenemise. Iltalehti toob olulise jutupunktina välja ka olukorra Ida-Ukrainas ning eelmisel aastal ebaseaduslikult vangi võetud Ukraina meremeeste olukorra.

Meenutatakse 2008. aastal toimunud kohtumist toonase presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Putini vahel, mis lõppes pingelisel toonil ja kus oli peateemaks pronkssõdur. Iltalehti toob välja, et Ilves lisati eelmisel aastal Venemaa poolt nn russofoobide nimekirja ja tal keelati Venemaale sisenemine.

Pronkssõdur.

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Saksa väljaanne Spiegel märgib tänases päevaülevaates, et ka Saksamaa peab tänase kohtumise valguses lootma Kaljulaidi ja Putini teineteisemõistmisele.

«Eesti on NATO liikmesriik ja kui Krimmi sissetungi järel muutusid alliansi ning Moskva suhted pingelisemaks, tõusis päevakorda selline võimalik stsenaarium: venelased marsivad Eestisse, eestlased kutsuvad üles rakendama NATO artikkel 5 ja NATO liikmesriigid peavad partneri vabastamiseks oma sõdurid välja saatma. Surra Tallinna nimel? Seda arutati tõesti laialdaselt,» kirjutas Spiegel.

Kõlvart kaitseb venekeelset haridust

Ingliskeelne väljaanne Moscow Times toob välja, et Eestil, Lätil ja Leedul on Venemaaga olnud keerulised suhted ning suhted ei hakka õitsema ka lähiajal. Sellest annab tõestust see, et Baltimaad on Venemaa-vastaste sanktsioonide suurimad toetajad.

Moscow Times spekuleerib, et Kaljulaid võib paluda Putinil mitte takistada Eesti saamist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Välja tuuakse, et Eesti on ainuke NATO liige, millel pole Venemaaga tänini ratifitseeritud piirilepet. Piirileppe ratifitseerimise puhul tuuakse raskendava asjaoluna välja uus valitsus Eestis, mille kolmest osapoolest kaks ei soovi territoriaalsete nõudmiste tõttu piirilepet praegusel kujul ratifitseerida.

«Putini viimane kohtumine Baltimaade riigipeaga leidis aset 2010. aastal, mil ta kohtus peaministrina Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga. Viimane Venemaa ja mõne Baltimaa presidendi kohtumine toimus 2011. aastal, mil Läti president Valdis Zatlers kohtus Moskvas Dmitri Medvedeviga.»

Valdis Zatlers (vasakul) ja Dmitri Medvedev Moskvas.

FOTO: Sergei Karpukhin / AP / Scanpix

Venemaa väljaanne Gazeta.ru väitis Kaljulaidi visiidiga seoses, et venekeelsetele kodanikele Eestis võib tähendada head see, et Tallinn sai Mihhail Kõlvarti näol venekeelset haridust pooldava linnapea. Väidetakse, et Kõlvart rääkis selgelt venekeelse hariduse kaitsmisest, öeldes, et soovib olla kõigi Tallinna elanike linnapea.

Gazeta toob välja, et Kaljulaidi visiit tekitas Eestis vastuolulisi reaktsioone ning mitmed poliitikud nõudsid presidendilt selgitust, kuna ta oli öelnud, et läheb Venemaale alles pärast piirileppe ratifitseerimist.

Propagandakanal räägib sanktsioonide lõpetamisest

Vene propagandakanal RT rääkis oma «ekspertidega» ning nimetas Kaljulaidi visiiti omamoodi luurekäiguks, mille käigus Eesti riigipea saab hinnata, milliseid läbimurdeid suhetes Venemaaga saavutada on võimalik.

Venemaa Baltimaade Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš ütles propagandakanalile, et Euroopa Liit ega USA ei reageeri negatiivselt, kuna nende jaoks on teada, et Eesti ei kao kuskile.

Strateegiliste Kommunikatsioonide Keskuse president Dmitri Abzalov väitis RT-le, et Tallinn tahab hoopis Moskvaga koostööd teha ja on mõistnud, et sanktsioonid ei vii kaugele.

Venemaa suursaadik Eestis, Aleksandr Petrov väitis riiklikule uudisteagentuurile TASS, et Eesti on sanktsioonide tõttu kaotanud sadu miljoneid eurosid. Saadik väitis, et Eesti ärikogukond nõuab pidevalt võimudelt sanktsioonide kaotamist.

Vene suursaadik Aleksandr Petrov.

FOTO: Konstantin Sednev / POSTIMEES/SCANPIX

Tagasi üles