Kevadel võetakse väikelaene lausa 40 protsenti rohkem. Mis summades ja millele raha kulub? (3)

Reet Pärgma
, ajakirjanik
Copy
Rahakott
Rahakott Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Laenuandjate sõnul kasvab kevadel väikelaenude taotlejate arv kohati lausa 40%, kuid raha ei kulutata kevadiste suurte allahindluste peale, vaid remonditöödeks, auto ostuks ja reisimiseks.

Inbank Eesti tegevjuhi Margus Kasteina sõnul on laenutaotlejate arv koos laenumahtudega märtsi ja aprilli alguses kasvanud. «Näiteks kasvas meie laenude müük märtsis võrreldes veebruariga ligi 40% ning aprilli esimeses pooles veel täiendavad 8%,» selgitas ta.

Kastein lisas, et statistika kohaselt võetaks laenu enamasti pika elueaga projektide rahastamiseks. «Populaarseimaks laenuvõtmise eesmärgiks on koduga seotud pikaajalised kulud nagu sisustamine, remont või aiatööd. Juba märtsis sai näiteks hoo sisse aiatehnika ning ehitusmaterjalide soetamine ning seda trendi näeme jätkumas suveni. Tehnika ja kodusisustuse soetamisel kasutatakse väikelaenu kõrval sagedasti ka järelmaksu,» ütles ta.

Kastein lisas, et kevade saabudes kasvab ka automüük ning koos sellega Inbanki erinevate sõiduki ostmiseks mõeldud laenude käive.

Laenusummad on Kasteina sõnul aastate jooksul kergelt kasvanud, mis on ka aina suurenevate sissetulekute juures loogiline. «Inbanki poolt väljastatava väikelaenu keskmiseks summaks on umbes 2800 eurot,» ütles ta.

Coop Panga erakliendi tarbimisfinantseerimise äriliini juht Rasmus Heinla sõnul on väikelaenude osas sessoonsus märgatav ja kõikumise suurus on ligikaudu 20%. Heinla sõnul pole kevadised laenud seotud ostukeskuste kampaaniatega, vaid klientide eesmärk on üldjuhul sihtpärasem. «Laenu võetakse näiteks suvila remondi või reisikulude katmiseks. Samuti on väikelaenu keskmine laenusumma oluliselt suurem, kui tehtavad kulutused igapäevaostudele,» ütles ta.

Ka Credit24 kommunikatsioonijuhi Rasmus Tipi sõnul aktiveerub laenuturg kevadel. «Meie statistika näitab, et kolm peamist valdkonda, kuhu lisaraha investeeritakse, on kodu ja aiaga seotud kulutused, reisimine ning sõidukiga seotud väljaminekud, kas olemasoleva auto remondiks või uue sõiduvahendi soetamiseks,» ütles ta.

Tipp lisas, et Kantar Emori poolt läbi viidud eestimaalaste finantskäitumise uuringust selgus, et 2019. aastal võetava laenukohustuse eest plaanib lausa 31% inimestest katta sõiduki ostu või remondiga seotud kulutusi. «Samuti kavatseb iga neljas pere osta mõne toote järelmaksuga,» ütles ta. 

Tipi sõnul ei ole laenamise aktiivsus seotud suurte allahindlustega, vaid ennekõike sesoonsuse ning üldise soosivamaks muutunud suhtumisega väike- ja tarbimislaenudesse. «Mainitud uuringust nähtus, et iga kümnes elanik suhtub laenuraha kasutamisse vabalt ja peab seda normaalseks elu osaks,» ütles ta.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles