Toomas Alatalu: Presidendi mängijast Ukraina presidendiks

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Volodõmõr Zelenskõile muutus Ukraina presidendi ekraanil mängimine üsna ootamatult igapäevaseks tööks reaalsuses.
Volodõmõr Zelenskõile muutus Ukraina presidendi ekraanil mängimine üsna ootamatult igapäevaseks tööks reaalsuses. Foto: Valentyn Ogirenko

Raske öelda, millal ­Euroopa võimuladvik 41aastast Volodõmõr Zelenskõid Ukraina presidendina võtma hakkab, praegu tituleeritakse teda erandita koomikuks. Nüüd on see elukutse halvema maiguga kui Ronald Reagani näitlejaks kutsumine ajal, kui too juba president oli. Reagan oli ­enne siiski olnud osariigi kuberner, Zelenskõi tuntus pärineb aga KVN-saadetest ja teleseriaalist “Rahva teener” (2015–2019), kus ta mängis rahva hulgast sirgunud presidenti. Mõistagi Ukraina oma, sest kogu seriaali tegevus kajastas äratuntavalt oma riigi argipäeva, poliitikute riigivargusi ja võitlust korruptsiooniga.

Nädal enne valimiste teist vooru sai meedia infot, et olemas on Kremli peremehe Ukraina suuna kuraatori Vladislav Surkovi meilid, mis kinnitavat, et Moskva realiseeris 2017. aastast peale projekti “Buratino”, mille sisuks oli president Petro Porošenko kukutamine just antipresidendi kuju loomise ja selle naeruvääristamise teel. Eks näis, kas viimasel hetkel ei-tea-kust-ilmunud-paljastus kinnitust leiab, ent märtsis 2018 lõi Zelenskõi “Rahva teenri” nimelise partei ja selle juhina võitis valimised.

Kas ta läks kindla peale, on raske öelda, ent kõik ülejäänud ehk kogu poliitpõldu kamandavad presidendikandidaadid ei ilmutanud vähimatki soovi kahe–kolme kaupa kokku leppida. See tagaski Zelenskõile kindla ülekaalu juba esimeses voorus. Pärast seda piisanuks Porošenkol 3. ja 5. valimistulemuse teinu häältest, et Zelenskõid lüüa, ent keegi ei rutanud võimuolijat toetama. Nii oligi valimiste lõpptulemus ette ära otsustatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles