Hiina taristuprojekt ähvardab riigid võlaorjusesse viia

Üks osa Hiina Siiditee taristuprojektist on raudtee, mis ühendab Hiinas asuvat Chongqing Shid Saksamaa linna Duisburgiga.

FOTO: China Stringer Network / Reuters / Scanpix

President Xi Jinpingi tahab uue hiidprojektiga taasluua Hiina iidse Siiditee Euroopasse ja Aafrikasse läbi umbes triljoni dollari väärtuses investeeringute kaubandustaristusse. Täna algaval ja kolm päeva kestval Siiditee foorumil osalevad kokku 37 riigi liidrid, keda Hiina üritab veenda selles, et projekt ei saa olema vahend teiste riikide võlaorjusesse seadmiseks.

Niinimetatud «vööndi ja tee algatuse» (BRI) ehk uue Siiditee taristuprojektiga lubatakse tuua moodne taristu arengumaadesse, kuid Ühendriigid on nimetanud seda edevusprojektiks ja kriitikute sõnul on see võlalõks, mis soosib Hiina firmasid.

Hiina presidendile antakse võimalus öelda oma kodanikele, et kogu maailm toetab tema poliitikat ja et tema näol on tegemist juhiga, kes pani Hiina tugevalt tagasi rahvusvahelise poliitika keskmesse.

Hiina nimetas täna ülemaailmseid muresid taristuprojekti pärast vääritimõistmiseks, kuid lubas võidelda sellega kaasnevate võlaprobleemidega. 

Hiina poliitbüroo liige Huang Kunming ütles Pekingis BRI foorumi algul, et projekti kohta on olnud vääritimõistmisi ja alusetuid kuulujutte.

Hiina välisminister Wang Yi.

FOTO: NICOLAS ASFOURI / AFP / Scanpix

«BRI ei ole geopoliitiline vahend, vaid võimalus koostööks,» ütles eelmisel nädalal Hiina välisminister Wang Yi.

Viidates muredele laenude pärast, ütles rahandusminister Liu Kun, et Hiina loob raamistiku võlariskide ennetamiseks, kirjutas riigimeedia.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde ütles Hiina osapoole sõnavõttude peale, et keskendutakse BRI projektide pikaajalisele edule, et need on väga teretulnud sammud õiges suunas.

Lagarde'i sõnul on avatud kapitaliturgude jaoks olulised mõistlikud finantsregulatsioonid, läbipaistvad investeerimisreeglid ja tähelepanu eelarvelisele jätkusuutlikkusele.

Hiina uuringute teadur mainekas Mercatori instituudis Thomas Eder aga tõdes, et Siiditee projekti eesmärk Hiina jaoks on luua laiemat toetust ja legitiimsust Hiina valitsusele ja Hiina kommunistlikule parteile.

«Iga Pekingis Siiditee projekti memorandumile allkirja andev valitsus ja Siiditee foorumil osalev valitsusjuht loob Hiina jaoks prestiiži,» ütles Eder. «Need riigid annavad Hiina presidendile võimaluse öelda oma kodanikele, et kogu maailm toetab tema poliitikat ja et tema näol on tegemist juhiga, kes pani Hiina tugevalt tagasi rahvusvahelise poliitika keskmesse.»

Hiina president Xi Jinping.

FOTO: POOL / REUTERS / Scanpix

Pekingis algab täna kolm päeva vältav «vööndi ja tee algatuse» foorum, kus osalevad 37 riigi liidrid ja ametnikud veel kümnetest riikidest.

Teiste seas osalevad seal ka Vene president Vladimir Putin ja Itaalia peaminister Giuseppe Conte, kelle riigist sai hiljuti esimene projektiga liitunud G7 liige. Saksamaa ja Prantsusmaa saadavad üritusele ministrid, kuid Washington ametnikke sinna ei läkita.

Kuigi mitmed riigid foorumil ei osale, näiteks Türgi, kes on kritiseerinud Hiinat inimõiguste olukorra pärast, on Hiina pigem nägemas Siiditee projekti arengut endale soodsas suunas. Lisaks Itaalia liitumisele projektiga on märgilise tähendusega Malaisia nõusolek jätkata 10,7 miljardit dollarit maksvat raudteeprojekti.

Alates projekti algusest 2013. aastal on Hiina investeerinud 90 miljardit dollarit taristuprojektidesse, samal ajal kui Hiina pangad on pakkunud projektidele umbes 200-300 miljardi dollari jagu laenusid. Kokku on Hiina sõlminud üle 170 leppe 125 riigiga. 

Tagasi üles