Leppe nurgakiviks on Eesti inimene
/nginx/o/2017/01/23/6273119t1h2517.jpg)
16. aprill 2015, 21:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kellelegi pole saladus, et nii uue valitsusleppe kui valitsuse kokkupanek kulgesid üle kivide ja kändude. Täna võib öelda, et ligi 40 päeva väldanud kurnavad koalitsioonikõnelused päädisid tulemusega, mille pärast sotsiaaldemokraadid ei pea silmi maha lööma.
Kuigi kriitikat 8. aprillil alustanud kolme erakonna võimuliidu kohta on juba jõutud omajagu teha, on valitsuse tegevuse alusdokument suunatud üheselt Eesti ühiskonna suuremate murekohtade leevendamisele ja lahendamisele.
Valimiste eel tõid sotsiaaldemokraadid välja, et meie riigi ja rahva jaoks on võtmetähtsusega küsimuseks lapsed - et ükski laps ei kasvaks üle puuduses ja et meie peredesse sünniks rohkem lapsi. Ilma lasteta puudub ju Eesti riigil ja ka meie endi toimetamistel siin maanurgas sügavam mõte.
Meie teiseks suureks eesmärgiks oli palgavaesuse kaotamine. See, et suur hulk inimesi ei saa täna oma töö eest elamisväärset palka, on ka peamiseks põhjuseks, miks kodumaalt lahkutakse. Madala töötasu kaasnähtudeks on ebakindlus tuleviku ees, terviseprobleemid ja ka katkised peresuhted.
Praegu on põhjust heameelt tunda selle üle, et värske koalitsioonileppe perepoliitika pakett sai oma sisult sotsiaaldemokraatlik. Äsja ka sotsiaalteadlastelt kiita saanud lepe näeb ette, et pere esimese ja teise lapse toetus tõuseb järgnevatel aastatel 45 eurolt 60 euroni. Igale vähemalt kolme lapsega perele hakatakse maksma 200 euro suurust lasterikka pere toetust, mis lisandub juba kehtivale 100eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele. Meenutuseks: alles poolteist aastat tagasi kinnitasid paremerakonnad, et raha napi 19 euro suuruse lapsetoetuse tõstmiseks ei ole ega tule.
Lõpuks ometi on sulanud jää ka ammuselt ettepanekult kohustada riiki toetama neid lapsi, kellele perest lahus elavad vanemad ei maksa elatist. Nüüdseks on otsustatud, et tuleb luua elatisabi fond, kust saavad kohtuotsuse olemasolu korral 100 euro ulatuses kuus abi need lapsed, kelle isa või siis ema on unustanud oma kohustuse lapse ees. Riigi ülesanne on nõuda need summad hiljem sisse. Tean, et taolist tuge ootavad ja vajavad tuhanded üksikvanemad, kelle lapsed elavad pahatihti kõige suuremas kitsikuses.
Uuel koalitsioonil on ambitsioonikas eesmärk kindlustada kõik noored nutika lapsetoetusega ehk siis võimalusega käia mõnes huviringis või treeningrühmas. Selleks, et ükski laps ei jääks rahanappuse tõttu huvitegevusest eemale, tuleb töötada välja terviklik toetussüsteem. Kõik see koos sammudega, mis puudutavad uusi lasteaiakohtasid ning paremat töö- ja pereelu ühitamist, pakuvad meie peredele suuremat kindlust homse ees. Ma väga loodan, et need loovad eeldused ka sündimuse tõusuks ja selleks, et nii mõnedki noored inimesed jätavad võõrsile minemata.
Samu sihte teenivad ka kõik need uue koalitsiooni lubadused, mis on suunatud väikese sissetulekuga inimeste elujärje parandamisele. 2016. aastal kerkib toimetulekutoetuse määr 130 euroni, mis kergendab kehval järjel perede elu-olu. Lisaks tõuseb 2019. aastaks tulumaksuvaba miinimum tänaselt 154 eurolt 205 euroni kuus. Sellest sammust võidavad kõik palgasaajad, aga ennekõike madalapalgalised töötajad. Vaesust vähendab ka väikese palgaga töötajatele täiendava tulumaksutagastuse sisseseadmine, mis alampalga puhul ulatub peaaegu kahe kuupalgani.
Sotsiaaldemokraadid peavad ülioluliseks koalitsioonileppe eesmärki jõuda nelja aastaga selleni, et alampalk kerkiks vähemalt 45 protsendini keskmisest palgast. Antud tähise saavutamine eeldab, et valitsus teeb tööturu osapooltega tihedat koostööd. Luban ka seda, et sotsiaaldemokraatidest ministrid asuvad otsustavalt tegelema nii palgalõhe kui kutsehaiguste ja tööõnnetuste vähendamisega ning soodustama seda, et tööandjad panustaksid enam oma töötajate tervisesse.
Võimukõnelustel leidis sisulist toetust ettepanek, mis näeb vanadus- ja töövõimetuspensionäride kõrval hambaravihüvitise ette ka täiskasvanutele ja seda vähemalt 12 miljoni euro eest aastas. See summa tuleb riigieelarvest, millele on kavas leida lisa haigekassa eelarvest. Hambaravi peab muutuma Eesti inimestele kättesaadavamaks! Kindlasti aitab sellele kaasa ka muudatus, mille järgi tohivad pensionärid 256 euro suurust ja kolme aasta peale mõeldud proteesihüvitist kasutada ka hammaste ravimiseks.
Vähemalt sotsiaaldemokraatide jaoks on koalitsioonileppe nurgakiviks Eesti inimene, tema väärikus ja parem toimetulek. Meie ministrid peavad seda oma tegudega tõestama valitsuses, meie saadikud oma tegudega riigikogus.
Eestist peab saama riik, kus igaüks tunneb end turvaliselt ja vajalikuna, kus inimesed tahavad peret luua ja lapsi saada. Eestist peab saama koht, kus iga töötav inimene saab oma töö eest väärikat tasu.