Lastest, vanematest ja elatisabist

Margus Tsahkna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Eestis on 42 000 üksi last kasvatavat vanemat − seda on natukene rohkem kui Pärnu linnas elanikke. Narva linnatäis lapsi ehk üle 56 000 lapse kasvab üksikvanemaga ja neist iga neljas on olukorras, kus ta ei saa oma teiselt vanemalt elatist kätte.

2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus rohkem kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot − sama suur on mõne Eesti linna terve aasta eelarve.

2017. aastast käivitub elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatavate vanemate lastele vähemalt 100 eurot elatisraha kuus. Näiteks Lätis, kus töötab samalaadne süsteem, on riigi tagatud summaks umbes 30 eurot. Samal ajal Saksamaal, kus välja mõistetud elatisraha on mitu korda suurem kui Eestis, on riigi makstav elatisabi täpselt sama suur, kui Eestis saab olema, ehk siis 100 eurot.

Elatisabiskeem ei ole asi iseenesest, kõlav lubadus või kellelegi prääniku andmine, pigem vastupidi. Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Seetõttu ohustab just üksikvanemaga kasvavat last vaesusesse ning materiaalsesse ilmajäetusse langemine.

Üksikvanemaga perede absoluutse vaesuse määr on Eestis peaaegu kolm korda suurem kui kahe vanemaga peredes ning vaesuses mitteolevate perede puhul on just neil peredel suurim risk sinna langeda. Seega toob oma lapsele elatisraha mittemaksmine kaasa olukorra, kus tõuseb ka lapse vaesusrisk, sest kõik pere väljaminekud tuleb katta vaid ühe vanema sissetulekust.

Kui seni on olnud vaidlus selle üle, kas elatisabi makstakse või mitte, üksinda last kasvatava vanema probleem, siis nüüd astub riik selgelt tema poolele. Uue skeemi loomine ei vabasta elatisvõlglast aga tema kohustustest. Riik astub nõrgema poolele, kuid nõuab oma kohustused täitmata jätnud vanemalt võla sisse.

Minult on küsitud, kas elatisabi saamise tingimuseks on vanemate abielu ja selle lahutus. Vastus on "ei"! Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb ainult ja ainult vanemaks olemisest ning ei sõltu vanemate omavahelistest suhetest. Elatisabi saaja on laps, keda tema täisealiseks saamiseni esindab vanem.

Elatisabi on õigus saada kuni 18aastasel lapsel ja õppimise korral kuni 21aastasel lapsel. Ka nendel lastel, kes elavad eestkostjaga, hooldajaga või asenduskodus ja kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud, on õigus elatisabile.

Oleme elatisabiskeemi üles ehitanud nii, et toetuse taotlemine oleks vanemale võimalikult lihtne. Lapsevanem ei pea elatisabi saamiseks pöörduma mitme asutuse poole, vaid piisab sellest, kui avaldada soovi sama kohtutäituri juures, kelle poole on täitemenetluse avamiseks pöördutud. Edasi suhtlevad asutused juba omavahel ja sotsiaalkindlustusamet maksab piisavas ulatuses elatisabi üksikvanema või lapse kontole. Bürokraatia ja kohustuste vähendamine peab soodustama seda, et elatisabi jõuaks kõikide abivajajateni võimalikult kiiresti.

Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise kohta jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Oma Eestis elavale lapsele on elatisabi maksmise kohustus ka vanemal, kes elab ja töötab välismaal, ning ka sellisel juhul tuleb üksikvanemal elatisabi taotlemiseks pöörduda Eesti kohtutäituri poole.

Kuigi elatisabi ei maksta tagantjärele (st neid võlgu, mis juba tekkinud, ei kaeta), on kõigil neil üksikvanematel, kes on juba varem täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöördunud, võimalik alates 2017. aastast kohtutäiturile esitada ka soov elatisabi saamiseks.

Me peame aru saama, et elatisabivõlglane on võlgu oma lapsele, mis seab ohtu lapse heaolu ja arenguvõimalused. Vanemate suhtes, kes oma kohustusi laste ees ei täida, on riik selge sõnumi andnud. Alates märtsist karmistusid oluliselt meetmed nende võlgnike suhtes, kes teadlikult lapsele elatise maksmisest kõrvale hoiavad.

Iga laps on tähtis ja vanemate lahkuminek ei tohi lapsele kaasa tuua veel rohkem negatiivseid tagajärgi. Vanemate armastust ja hoolitsust riik kahjuks asendada ei saa, küll aga saab tagada ülalpidamise − elatisabi skeemi abiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles