Eili Arula: miks tartlased sabatavad?

Maamess. Foto: Urmas Nemvalts

Sajad inimesed seisavad tundide kaupa kannatlikult mitmekümne meetri pikkustes järjekordades, käes rohelised riidest ostukotid. Ja nii kolmel päeval järjest. Ei, tegemist pole nostalgilise mälupildiga mitmekümne aasta tagusest ajast mõne komisjonipoe ukse tagant. Ka ei ole tegu Keskerakonna massilise värbamiskampaaniaga. Neljapäeval alanud ning täna õhtuni kestev maamess paneb vaikse Tähtvere linnajao iga aasta taas kihama.

Maamess, mis ühendab endas põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidu, on paisunud Balti riikide suurimaks maaelumessiks. Mullu käis messil ligi 45 000 inimest.

Tavaks on, et iga messikülastaja saab lisaks pääsmele kaasa ka rohelise kotikese, mis on omamoodi kaubamärk ning mis linnapildis tuletab teistelegi meelde, et on aeg võtta suund Tähtvere poole, olgu siis kasvõi rohelise koti pärast.

Põllumehed, kel praegu käes kõige kiirem külviaeg, on töötunked vahetanud viigipükste vastu ning seadnud sammud messile. Messi korraldajad ja ka põllumehed ise ütlevad, et see on üks kindel üritus, kus ühest kohast saab kõige rohkem vajalikku infot, sest kõik masinapakkujad on kättesaadavad seitsme hektari raadiuses.

Kõige kohatum on messil osaleja käest küsida, mitu traktorit või kombaini ta ära müüs. Pean häbiga tunnistama, et aastaid tagasi, algaja ajakirjanikuna maamessil tegin korduvalt selle vea. Ka messi peakorraldaja Alo Pettai sõnas, et ei tasu segamini ajada messi ja laata. Ta rõhutas, et laadale tullakse kauplema, messile end näitama ja tulevikuks vundamenti laduma. See kehtib nii masinate müüjate kui ka ostjate kohta.

Samas on maamess ideaalne üritus linnainimesele, tuletamaks meelde, mis elu elatakse väljaspool tiheasustust. Kuigi linnavurlele võib tunduda, et mis neist kallitest ja keerulistest masinatest ikka vahtida, tasub meelde tuletada, et kõike seda rasketehnikat, mis maamessi seitsmel hektaril laiub, läheb tarvis, et meie laual oleks must leib ja värske piim.

Siinkohal on paslik mainida, et maamessi väravatest sisse astudes peaks messikülastaja vähemalt pooleks päevaks muud kohustused unustama, sest messiplatsil kaob ajataju pea täielikult. Rahvast on palju ning ainuüksi platsi läbi jalutamine võtab mitu tundi. Aga see aeg on kulutamist väärt, sest kord aastas saab linnas nuusutada maaõhku.