Eesti vajab hoolivust ja ühtsust

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Rahvastikukriis, ühiskondlik ebavõrdsus, majanduslik seisak ning riiklik julgeolek on küsimused, millest ei saa ega tohi mööda vaadata. Just nende sõlmprobleemide lahendamine on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Keskerakonna valitsusliidu kandev eesmärk.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmesus on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisem garantii. Eesti valitsused on hoidnud siin ühtset kurssi ning tõstnud seeläbi Eesti inimeste elukvaliteeti ja tugevdanud meie riikliku iseseisvuse alustalasid. Loomulikult jätkab sama teed ka loodav valitsusliit.

Suuname senisest rohkem tähelepanu ja rahastust meie välisteenistusele ning loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.

Kinnitan üheselt, et Eesti jätkab iseseisva kaitsevõime arendamist ja hoiab kaitsekulutused vähemalt 2 protsenti SKT tasemest. Sellele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud.

Eesti kuulub juba 12 aastat Euroopa Liitu, kuid vahe jõukamate riikidega on endiselt lubamatult suur. Kahjuks on meie senine majandusareng aeglustunud ning vajame majanduskasvu elavdamiseks uusi mõtteid ja algatusi. Eilsed lahendused täna enam ei aita ja veel vähem on neist kasu homme.

Maksunduses viime ellu iseseisvuse taastanud Eesti kõige vajalikuma maksureformi. Tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni kuus. See annab alates 2018. aastast kuni 1200 eurot teenivatele inimestele iga kuu 62 eurot rohkem, kui kehtiv seadus seda ette näeks.

Maksumuudatustest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb sõltuvalt sissetulekust 1-38 euro võrra kuus. Ma olen veendunud, et suurema sissetulekuga Eesti inimesed on nõus andma need 38 eurot ühiskonna suurema sidususe ja stabiilsuse ning kiirema üldise majanduse ja palgakasvu huvides.

Turismisektori toetamiseks ja majanduse elavdamiseks jätame ära majutusasutuste käibemaksu tõusu 9 protsendilt 14 protsendile 2017. aastal ning planeeritud diislikütuseaktsiisi 10protsendilise tõusu 2018. aastal. Maksumuudatuste kompenseerimiseks on plaanis mitmeid katteallikaid, näiteks kehtestame pangalõivu finantsasutustele ning tõkestame kasumi varjatud väljaviimist Eesti äriühingutest. Alkoholi ja suhkru liigtarbimise vähendamiseks tõstame õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiisi ning maksustame kõrge suhkrusisaldusega joogid.

Rasketel aegadel vajavad erilist tähelepanu meie põllumajandus ja maaelu. Tõstame valdkonna rahastust üleminekutoetuste maksimaalse määra ulatuses ja suurendame 2017. aastal kriisiabile suunatavaid vahendeid.

Soovime tõsta lasteaiaõpetajate palga kooliõpetajate palga alammäärani. Samuti viime õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest ning suurendame tugispetsialistide rahastust. Mul on rõõm kinnitada, et tervisliku ja kättesaadava koolitoidu pakkumiseks viime koolilõuna toetuse 1 euroni.

Hariduses jätkame riigigümnaasiumide arendamist, kuid lubame pärast 2023. aastat gümnaasiumide pidamist omavalitsuste poolt. Samuti tagame maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumide kõrgema rahastuse.

Rajame Narva ja Tallinna eesti keele majad ning tõstame eesti keele õppe kvaliteeti haridusasutustes, samuti võimaldame Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele lepingut, millega pakub riik tasuta eesti keele kursusi. Võitleme kodakondsusetuse taastootmise vastu, lihtsustades siin sündivate laste võimalusi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks.

Inimeste elukeskkonna parandamisel on oluline roll ka siseturvalisuse valdkonnal. Tugevdame kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku, eeskätt maapiirkondades. Meie kõigi elukeskkonna turvalisemaks muutmiseks kehtestame ka täiendavad alkoholireklaami ja -müügi piirangud.

Võrdsemate pensionide tagamiseks suurendame riikliku pensioni baasosa ning vähendame palgakomponendi osakaalu. Oleme võtnud selgelt eesmärgiks ka soolise palgalõhe vähendamise. Noorte perede toetamiseks muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks ning fikseerime vanemahüvitise ülempiiri. Tõstame lasterikaste perede toetust 300 euroni kuus ja kustutame raske puudega laste vanemate õppelaenud.

Tervishoiu jätkusuutliku rahastamise tagamiseks loobume sotsiaalmaksu langetamisest. Tagame Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ning hüvitame suuremas määras kõrgendatud ravivajadustega inimeste ravikulud.

Eestimaa tasakaalustatud arengu tagamiseks suurendame omavalitsuste otsustusõigust, tõstame kohalike omavalitsuste tulubaasi ning anname neile osa riiklikke ülesandeid koos vajaliku rahastusega. Teiste otsuste seas taastame 250eurose matusetoetuse kõigile ning suuname vahendeid kohalikele omavalitsustele.

Olen oma töö käigus külastanud kõiki Eesti omavalitsusi ning loodan siiralt, et suudame elu väiksematesse maakohtadesse tagasi tuua. Konkreetse meetmena oleme otsustanud välja töötada Ida-Virumaa programmi, et ellu viia vajalikke investeeringuid, infrastruktuuri ja parandada inimeste elukvaliteeti.

Võtan valitsusse kaasa oma pikaajalise kogemuse opositsioonipoliitikuna. Tean väga hästi, mis tunne on, kui iga su idee kohta öeldakse, et see on vale. Soovin tõesti muuta Eesti poliitilist kultuuri ning kaotada arusaama, et vale mees ei või õiget asja teha.

Asume tööle teadmises, et Eesti ühiskonda on vaja muuta võrdsemaks, tuua riiki inimestele lähemale ning ulatada abikäsi kõigile, kes seda vajavad. Just hoolivust ja ühtsust vajab meie riik kõige enam.

Peaministrikandidaat Jüri Ratase ettekanne riigikogus 21. novembril (lühendatult).