555 vähki
/nginx/o/2017/02/15/6343725t1hd55a.jpg)
15. veebruar 2017, 00:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari alguses tähistas terve maailm vähi vastu võitlemise päeva, mille tänavuseks motoks oli "Meie saame, mina saan!".
Vähemalt osaliselt saame me ennetada. Ja seda maailma vähiliidud meile kõigile südamele panevadki.
Me saame nii mõndagi teha, et vähendada kokkupuutevõimalust vähiga. Euroopa vähivastane tegevuskava reastab 12 viisi, kuidas saame oma vähiriski vähendada. Üks neist kõlab nii: "Kui sa tarvitad ükskõik milliseid alkohoolseid jooke, vähenda tarbimist. Vähi ennetamise vaatenurgast on alkoholi mittetarvitamine parim variant."
Alkohol on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina, nagu ka näiteks tubakas ja asbest. Alkohol põhjustab suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Viimase kuu sisse on jäänud kaks uurimust, mis seostavad alkoholi tarvitamist ka eesnäärmevähi ja melanoomi riski kasvuga. Teadlased kinnitavad üha suurema veendumusega, et alkoholi tarvitamine on oluline riskifaktor ning vähi vaatenurgast ei ole kindlasti olemas riskivaba kogust.
Aga kui suur see risk siis on? Kui paljud vähijuhtumid on tingitud alkoholist? 2011. aastal avaldati uurimus, mis analüüsis alkoholi ja vähi seoseid kaheksas Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias, Hollandis, Kreekas, Saksamaal ja Taanis. Tulemused: 10% meeste vähijuhtumitest ja 3% naiste vähijuhtumitest on põhjustatud kas praegusest või varasemast alkoholi tarvitamisest.
Eesti tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel diagnoositi Eestis 2014. aastal meestel 4258 vähijuhtu ja naistel 4300 vähijuhtu. Meeste puhul on alkoholi tarvitamine uuringu järgi seega Eestis põhjustanud 10% ehk 426 juhtu ja naiste puhul 3% ehk 129 juhtu. Kokku 555.
Kas sedasi on kohane üldistada ja Euroopa keskmise järgi hinnata? Rootsi vähiliit näiteks seda teeb ja jõuab järeldusele, et seal põhjustab alkoholi tarvitamine 3800 vähki haigestumist aastas. Samu protsente kinnitab Euroopa keskmisena ka varem mainitud Euroopa vähktõvevastane tegevuskava.
Meeles tuleks ka pidada, et kuigi viimastel aastatel on alkoholi tarvitamine Eestis olnud langustrendis ja jõudnud Euroopa keskmiste hulka, siis senimaani oleme olnud siiski maailma enim tarvitavate riikide kõige teravamas tipus ning kõigist uuringus osalenud riikidest suuremad tarvitajad. Kuigi vähirisk kaasneb ka mõõduka tarvitamisega ning riskivaba alkoholikogust ei ole, kasvab risk loogiliselt ka suureneva tarbimisega. Ja Eesti on silma hakanud kahjuks ikka liigtarvitamise mudeliga. Seega suure tõenäosusega on arv 555 pigem miinimum.
On kahetsusväärne, et käimas olevas alkoholipoliitika diskussioonis lähtutakse niivõrd palju alkoholitootjate esiletõstetud argumentidest. Suures osas nähakse, ka meedias ja riigiasutustes, neid regulatsiooni kannatava poolena, kellega tuleb arvestada ja kelle mured ära kuulata. Nii määratlevad nemad teemad ja argumendid, mille üle tuleb arutada, millele peab vastama ning mis kaalukaussidel regulatsioone hinnata. Hinna mõju turgudele, reklaamiraha vähenemise mõju meediale, müügipiirangute mõju väikepoodidele, vaheseinte ehitamise kulu poekettidele, reklaamivõimaluste vähenemise mõju väiketootjatele...
Alkoholipoliitika eesmärk tulenevalt valitsuses kinnitatud rohelise raamatu ja töö- ja tervishoiuministri ametikohustustest on alkoholi tarvitamise ja sellega seonduvate kahjude vähendamine ning rahva tervise kaitsmine. Me peaksime rääkima alkoholi rollist perevägivallas, lastest, kes kasvavad alkoholi rikutud peredes, sõltlastest ja sellest, kuidas neid aidata püsida kainel teel, rasedusaegsest alkoholi tarvitamisest ja fetaalsest alkoholisündroomist, maksatsirroosist ja kokku üle 200 haigusest, mis seonduvad alkoholi tarvitamisega. Jah, me peaksime rääkima vähi ennetamisest ja sellest, millist rolli alkoholi tarvitamine selle kohutava haiguse juures mängib.
Tõelisteks osapoolteks on lastekaitsjad ja sotsiaaltöötajad, eri valdkondade arstid ja terviseedendajad, noorsootöötajad ja pedagoogid, treenerid ja politseinikud, päästeametnikud ja kohalike omavalitsuste ametnikud. Aga mitte osapooled, kelle sissetulek on seotud alkoholimüügiga.