Kuidas puhuda maapiirkondadele elu sisse?

Kadri Simson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Sügisel toimuvate kohalike valimisteni on jäänud veidi üle 200 päeva ning tähelepanelikul lehelugejal ei ole jäänud märkamata, et juba ilmub artikleid, mis väidavad Eestis kõik halva olevat, sest negatiivsuse pealt on autoril lootus iseennast paremas valguses näidata.

Hea näide sellisest stiilist on vabaerakondlase Märt Meesaki hiljutine arvamuslugu Põhjarannikus, milles poliitik leidis, et maapiirkondade inimesed ootavad värskelt valitsuselt suuri otsuseid ning nende senisest suuremat väärtustamist. Pean seda teemapüstitust väga oluliseks ning olen veendunud, et uus kolmikliit on juba esimese saja päevaga näidanud, et maaelu tugevdamiseks on tehtud rohkem, kui mitu eelmist valitsust aastatega suutis.

Kui kellelgi on hirm, et äkki on valitsuse maksureform, millega madalamat ja keskmist palka teenivad inimesed saavad esimesed 500 eurot tulumaksuvabalt, meie ainsaks majanduskasvu ja maaelu parendamise lahenduseks, siis seda on kerge ümber lükata. Tuleb lihtsalt otsa vaadata faktidele.

Maaelu käivitamisel on suur osa põllumeeste käekäigul, mis pole viimastel aastatel just väga heal järjel olnud. Iga suletud farm tähendab kaduvaid töökohti maal. Selleks, et põllumajanduse seisu parandada, taastasime põllumeestele üleminekutoetused Euroopa Liidu lubatud maksimaalses mahus. Selle toetuse suurus on tänavusel aastal ligi 20 miljonit eurot ning samasse suurusjärku jäävad toetused ka tulevatel aastatel. Lisaks üleminekutoetustele kasvasid ka kriisiabi ning teised väga vajalikud toetused. Sellega anname oma põllumajandussektorile tagasi sama konkurentsipositsiooni, mis on olnud aastaid lätlastel ja leedukatel.

Suhtumine maaellu on muutunud ning paremaks on läinud ka põllumeeste suhtumine valitsusse. Selle teema võttis minu hinnangul hästi kokku tuntud põllumees Juhan Särgava, kes sõnas hiljuti, et põllumehed on saanud uue valitsuse tulekuga tagasi kindlustunde ning lootuse tuleviku suhtes. Kuid olgu, maaelu ei koosne ainult põllumajandusest.

Piirkondliku elu reaalsed korraldajad on seal elavad inimesed ning kohalikud omavalitsused. Riigi keskvalitsuse roll on omavalitsusi toetada ning seda me ka teeme. Paraku on omavalitsuste elu pärast 2009. aasta tulubaasi kärpeid olnud võrdlemisi piiratud. Nende olukorra parandamiseks on vaja lisaraha. Juba koalitsiooniläbirääkimistel sai otsustatud, et riik eraldab kohalikele omavalitsustele tuleval aastal 30 miljonit eurot lisavahendeid, mis lihtsustab selgelt omavalitsuste ülesannetega hakkama saamist. Samasugune toetus jätkub ka edaspidi.

Lisaks tulubaasi suurenemisele laekub omavalitsuste eelarvesse tuleval aastal vajalik raha matusetoetuse taastamiseks, eraldi saab välja tuua kasvava koolilõuna toetuse ja lisavahendid tugispetsialistide ning kooli- ja lasteaiaõpetajate palgaks. Need on kõik otsesed meetmed kohaliku omavalitsuse arendamise nimel. Lisaks olgu öeldud, et kasvav tulubaas tähendab ka seda, et linnad ja vallad peavad senisest rohkem tegelema piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamisega.

Konkurentsivõimelisemad õpetajate ja lasteaednike palgad tähendavad, et koolidesse on võimalik leida noori õpetajaid. Elu maal sõltub paljuski kooli ja lasteaia olemasolust. Siinkohal tuleb appi ka valitsuse otsus eraldada senisest rohkem raha kohalike maagümnaasiumide säilitamiseks.

Ma nõustun arvamusega, et maal elavad ja töötavad inimesed vajavad ka korralikku elukohta. Selleks, et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada samal ajal inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus hiljuti kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused. Kokku on valitsus järgnevatel aastatel valmis elamufondi investeeringuteks maksma riigitoetust 62,5 miljoni euro ulatuses. Tegemist on mastaapse projektiga, mis aitab tuua maale ettevõtlikke inimesi ning töökäsi.

Töökohtade loomise kõrval tuleb osata neid ka säilitada. Hea näide sellisest tegevusest on valitsuse otsus tühistada eelmise võimuliidu plaan tõsta majutusasutuste käibemaksumäära üheksalt protsendilt 14 protsendile. Sellise maksutasemega oleks Eesti olnud majutuse poolest üks kallimaid riike Euroopas. Maksutõusu ärajätmisel on suhteliselt suurem positiivne mõju just maapiirkondade turismitaludele, mille pidajad on kindlasti oma kodukandi aktiivsemad inimesed.

Maaelust rääkides ei saa üle ega ümber ka ühistranspordi küsimusest. Märt Meesak peab imelikuks arvamust, et osa inimesi ei sõida praegu maalt keskusesse tööle, sest neil ei ole selleks lihtsalt piisavalt raha. Kahjuks on reaalsus selline. Sellele viitas hiljuti näiteks töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets, kes tõdes, et nad on saanud klientidelt tagasisidet, et mõnikord ei soovita tööd vastu võtta, kuna suur osa palgast kuluks bussipiletite peale. Tasuta bussiliinid aitavad tööturule tagasi inimesed, kes praeguste piiratud liikumisvõimaluste juures pigem kodus püsivad. Transport on maal elades üks suuremaid kuluallikaid ning meie ülesanne on pakkuda inimestele alternatiive, mis seda kulu vähendaks.

Kolmikkoalitsioon on maaelu edendamise nimel astumas suuri samme, mis eelneva tegevusetuse valguses on justkui sammud seitsmepenikoormasaabastega. Valdav osa maal töötavatest inimestest hakkab uuest aastast tänu maksureformile teenima igas kuus 64 eurot rohkem, lastega pered saavad teadmise, et koolid jäävad maapiirkonda ja kolmelapselised pered saavad suurt peretoetust, ning tasuta maakonnaliin annab maainimestele liikumisvabaduse, mis seni on osaks saanud vaid pealinna kolides.

Eesti on nii väike riik, et meil ei tohiks olla ääremaid, ja selle nimel uus valitsusliit päevast päeva ka tegutseb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles