Haldusreform suurendab omavalitsuste autonoomiat

Jüri Ratas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Praegu on kohalikud omavalitsused oma võimekuselt erisugused. Omavalitsuste väiksuse tõttu puudub suurel osal neist teenuste osutamiseks vajalik elanike hulk ja eelarveline võimekus koondada piisavalt kompetentse, et reaalselt mõjutada kohaliku elukeskkonna kujundamist.

Lisaks on väikestes omavalitsustes raske palgata ülesannete täitmiseks vajaliku kvalifikatsiooniga ametnikke ja töötajaid. Töötajad peavad sageli olema võimelised täitma paljusid ülesandeid eri valdkondades, see aga ei lase tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti. Väikestes omavalitsustes on killustunud ja problemaatiline ka üldine arendustegevus.

Haldusreform aitab omavalitsuste võimekust ühtlustada, reformi eesmärk on tekitada võimekamaid omavalitsusi, kes suudaks terviklikumalt planeerida kogu piirkonna arengut, pakkudes paremaid avalikke teenuseid ning seeläbi pidurdada ääremaastumist ja tasakaalustada Eesti regionaalset arengut.

Mõnes piirkonnas ühinevad erisuguse finantsvõimekusega kohalikud omavalitsusüksused ning selle tulemusel ühtlustub ka nende rahaline võimekus. Üle-eestilises mõõtmes regionaalsed erinevused ühinemiste tulemusena oluliselt ei muutu.

Juba enne riigikontrolli auditi tulemuste esitlemist on ametisolev valitsus koalitsioonileppes väga tugevasti ja konkreetselt kokku leppinud kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmise: lubanud taastada kriisiaegse üksikisiku tulumaksu protsendi languse ja suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Need on olnud ja on töötava valitsuse olulisemad koalitsioonileppe eesmärgid.

Äsja valitsuses heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia järgi tõstetakse kohalike omavalitsuste tulubaasi ning nende võimekus osutada avalikke teenuseid kasvab oluliselt. Aastatel 2018-2021 saavad omavalitsused juurde 185 miljonit eurot, millele lisanduvad riiklikud toetused.

Tuleval aastal kasvab kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumine ligi 57 miljonit eurot. Lisaks antakse järgmisel aastal omavalitsuste tulubaasi üldisemaks suurendamiseks 30 miljonit eurot, 2019. aastal lisatakse 15 miljonit ja 2020. aastal veel 10 miljonit eurot.

Oluliselt kasvavad ka omavalitsustele suunatavad riiklikud toetused. Näiteks suunatakse huvitegevuse toetuseks 2018. aastal 14,25 miljonit eurot, lasteaedade õpetajate palkade tõstmiseks vähemalt 12 miljonit eurot, koolilõuna kättesaadavuse parandamiseks umbes 6 miljonit eurot, matusetoetuste maksmiseks 4 miljonit eurot ning uue meetmena kooli tugiteenusteks peaaegu 6 miljonit eurot. Sel aastal lõpule jõudva haldusreformi elluviimist toetatakse ühinemistoetusena kokku ligi 65 miljoni euroga. Lisaraha abil saab oluliselt parandada kõikide omavalitsuste võimekust kohalike teenuste osutamisel.

Kohaliku omavalitsuse tulubaasi kujundamise ettepanekute koostamisel oleme arvestanud riigikontrolli ülevaates tõusetunud probleemkohtadega, näiteks tuleks võtta tasandusfondi jaotamisel arvesse aastatega toimunud muudatusi kohalike omavalitsuste kulustruktuuris, arvestades kapitalikulude vajadusega ning väheste inimeste ja hõreda asustusega piirkondade suurema kuluvajadusega. Valitsus arutas kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmise ettepanekuid oma seminaril selle aasta alguses. Lähiajal jõuavad konkreetsed ettepanekud, mis on koostatud riigihalduse ministri eestvedamisel, ka valitsuskabineti ette.

Valitsus on tähtsaks pidanud kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamist ehk keskvalitsusest sõltuvuse vähendamist. See on ühe eesmärgina kirjas ka valitsuse tegevusprogrammis. Nii oleme arutanud oma nõupidamistel korduvalt mitmete ülesannete üleandmist kohalikele omavalitsustele koos rahastusega nende otsustusõiguse ja vastutuse suurendamiseks ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel.

Rahastusele juhin ma eraldi tähelepanu, sest kui antakse üle ülesandeid, siis tuleb anda ka rahastus, nii näeb ette nii põhiseaduse mõte kui ka seaduse mõte. Valitsuse eesmärk on oluliselt suurendada praegust kohalike omavalitsuste 25protsendilist osakaalu valitsussektori kuludes, seega hinnanguliselt peaks andma kohalikele omavalitsustele üle umbes 500 miljoni euro eest ülesandeid.

Täpsemalt kohalikele omavalitsustele antavate ülesannete paketti ning seda, milliseid toetusi on võimalik tõsta ümber tulubaasi, hakkab valitsus arutama lähema kuu jooksul. Praeguseks on otsustatud suurendada kohalike omavalitsuste otsustusrolli maakondliku ühistranspordi korraldamisel ühistranspordikeskuste kaudu.

Jüri Ratase 15. mail riigikogus antud  vastustest Vabaerakonna arupärimisele, mis puudutas omavalitsuste rahastamist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles