Sisekaitseakadeemia teeb Ida-Virumaa rikkamaks
17. juuli 2017, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisekaitseakadeemia Narva kolimise üle on arutatud aastaid ja mitme valitsuse ajal. Ka mullu novembris, pärast uue koalitsiooni sündi, algas uuesti kolib-ei-koli-igapäevatants. Nüüd oli valitsuslepingus sõna-sõnalt kirjas, et akadeemia kolib Narva. Ja seda kõike kindlas kõneviisis, ei mingit kaalumist, arutamist, vaatamist. Nii oli arusaadav idavirulaste ootus, et kogu akadeemia tulebki Ida-Virumaale. Paraku pole ühe kõrgkooli täismahus kolimine sugugi lihtne. Kooli ei saa sülle võtta ja teise kohta viia.
Akadeemia kolimislugu sai lahenduse märtsikuu lõpul. Tõsi, kompromisslahenduse. Akadeemia peahoone jääb Tallinna ning Narva kerkib kompleks, mida hellitavalt kolledžiks nimetatakse. Otsustatud on asukoht Kerese ja Kreenholmi tänava ristil, Tartu ülikooli Narva kolledži endisel asukohal. Linn on väljastanud projekteerimistingimused, riik ja Tartu ülikool on sõlminud koostöölepingu.
Samas on Narva linn traditsioonilisel viisil riigiga koostööst loobunud. Esialgu oli riigil ja Narval ühine plaan suuremamõõdulise basseini ehitamiseks samas kompleksis. Kahju, et see jäigi vaid meie mõtteks, sest Narva volikogu enamus ütles enda toetusest lahti. Küll saavad narvakad juba 2020. aasta esimesel poolel − just siis saab maja valmis − rõõmustada tänapäevase, neljarealise basseini ja selle juures asuva tagasihoidliku sauna üle. Kes püüavad väita, et akadeemia bassein jääb linnarahvale suletuks, on lihtsalt pahatahtlikud.
Arusaadavalt ei ole sisekaitseakadeemia kompleks vaid bassein ja ühiselamu. Tõsi, viimane on aukartustäratavalt suur − 260 kohta − ning saab teiseks koduks nii Tartu ülikooli tudengitele kui ka sisekaitseakadeemia kadettidele, samuti politsei- ja piirivalveameti töötajatele. Kompleksi tulevad muidugi ka auditooriumid, nutiklass, raamatukogu, matisaalid ja lasketiir. Viimast saavad kasutada Narva tublid laskesuusatajad. Nii tekib Narva akadeemia erialadele sobiv õppe- ja treeningukeskus.Narva õppekompleksi idee kriitikud ütlevad, et see ei ole õige kolledž: sinna õppima tulles ei saa Narvas läbida kogu õpet, ühelgi diplomil ei saa seisma sisekaitseakadeemia Narva kolledž. Tõsi, Narvas ei saa esialgse plaani kohaselt läbida kogu õpet. Nii ei saa kogu õpet läbida ka akadeemia teistes asukohtades, Paikusel ja Väike-Maarjas. Küll oleme akadeemias arutanud ja nõukogus kinnitanud, et iga meie kõrgharidusõppe kadett on oma õpingute ajast edaspidi vähemalt 2-3 kuud Narvas, seda praktikal või praktilist õpet läbimas.
Narva on Eestis parim koht piirivalvuri või tolliametniku praktiliseks õppeks. See on neile professionaalselt sündmusterohke. Meie idapiiri linn on Euroopa kõige venekeelsem linn, sobiv koht vene keele õppeks. See sobib Ameerika üliõpilastele ja sobib ka Eesti enda üliõpilastele. Sisekaitseakadeemia kadetid, need, kes töötavad patrullis, vanglas, võtavad vastu 112 kõnesid, peavad vene keelt oskama.
Õppekeskuses hakkavad toimuma täienduskoolitused piirkonna ametnikele, samuti ametitevahelised ühisõppused, seda võimaldab nii harjutuskeskkond kui majutusvõimalus. Kindlasti jätkame tööd noortega. Selle edukust kinnitab asjaolu, et nendest gümnaasiumidest Narvas, kus oli sisekaitseline eelkoolitus, andis sel aastal avalduse õppima asumiseks sisekaitseakadeemiasse 25 noort, sellise õppe lõpetas sel aastal 43 noort.
Nii hakkab Narvas aastas lühemat või pikemat ega õppima 400 kadetti. Täienduskoolitusele on kavandatud 2000 inimest. Ent arvudest olulisem on, et Narvas ja mujal Ida-Virumaal hakkab olema rohkem politseipatrulle ning päästeoperatsioonidele lisanduvad noored, praktikal olevad kadetid. See suurendab kogu piirkonna turvalisust ja kõigi meie turvatunnet.Eesti ja vene keeles on ilus vanasõna, mille mõte on üks: pigem väiksem ja konkreetsem, kuid rahaliselt ja inimjõult realistlik projekt kui realiseerimatu hiigelmõte. Ehk siis: parem varblane peos kui tuvi katusel.
Ühtlasi on Ida-Virumaa ainus nii rikas maakond, et siin on kolme riikliku kõrgkooli kolledžid, samal ajal kui mujal Eestis regionaalseid kolledžeid kokku tõmmatakse. Meie juures on kodu Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžil, Tartu ülikooli Narva kolledžil ning peagi ka osal sisekaitseakadeemiast. Luban, et meiegi loome sarnaselt ülikoolidega tubli ja toimeka kolledži, mille üle kõik idavirulased saavad uhkust tunda.