Narval puuduvad kultuuri- ja spordielu prioriteedid
1. märts 2018, 23:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26. veebruarini oli avalikuks aruteluks välja pandud Narva linna kultuuri ja spordi arengukava. Esmapilgul on tegemist erakordselt pika, 30-leheküljelise dokumendiga, mida ei jõua lugeda. Mõistlik on keskenduda dokumendi teisele poolele, kus on esitatud linnas plaanitud tegevused kuni aastani 2022.
Dokumendis jagatakse palju traditsioonilisi lubadusi. Õigupoolest lubatakse kõigi linna kultuuri- ja spordiobjektide kordategemist, näiteks Narva raamatukoguhoone rekonstrueerimist, seda juba aastaks 2020. Samuti lubatakse üldsõnaliselt kultuuriasutuste remonti ja renoveerimist. Millegipärast on kultuurimaja Rugodiv lõpliku valmimise tähtajaks pandud hoopis aasta 2022.Äkkekülla lubatakse spordi- ja tervisekeskust ning ekstreemspordiparki. Selle aasta linnaeelarve on vastu võetud, 2022. aastani jääb küllaltki lühike aeg − vaid 4 aastat − ning linnaeelarve ei ole kummist. Lisaks käsitleb arengukava perioodi alates aastast 2015 ning seega peaksid pooled objektid juba valmis või valmimisjärgus olema. Nii see kahjuks ei ole. Ainuüksi see fakt paneb arengukava tõsiseltvõetavuses kahtlema.Kultuur ja sport ei ole kindlasti vaid betoon ja uued majad, need on inimesed ja tegevused. Kahjuks ei leia me arengukavast mitmeid viimasel aastal populaarsust kogunud algatusi. Selles ei nimetata Narva energiajooksu ega mitmeid Narva rahvajookse, mida korraldatakse vabatahtlike abil. Just need arvukad jooksud on Narva spordi uus edulugu.
Samuti ei leia arengukavast Narvas edukalt toimunud "IdeeJazzi" festivali või sel sügisel plaanitavat muusikafestivali. Kui vaadata nimetatud üritustel osalevate inimeste arvu, siis väärivad need ettevõtmised kindlasti märkimist ja toetust linna arengukavas.
Kas linn ei toeta edaspidi arvamusfestivali "Bazaar"? Seda üritust teab juba kogu Eesti. Kas linnale ei olegi oluline Kreenholmi külastuskeskus, millele on euroraha juba eraldatud? Selle toel kujuneks Kreenholm kindlasti linna vaatamisväärsuseks number kaks muuseumi kõrval. Need on uued ideed.
Kahjuks ei leia arengukavas nimetamist ka kõik vanad head traditsioonid. Näiteks ei nimetata Narva kunstigalerii arendamist ega Narva kunstnike ühendusi.
Kõige suurem mure arengukava puhul on see, et kava ei ole mõõdetav, selle täitmine ei ole kontrollitav. Igas korralikus, tänapäevases arengukavas on tegevusplaani juures indikaatorid, mis ütlevad, kas me oleme tulemuse saavutanud või mitte. Näiteks ütleb tegevuskava, et korraldada tuleb suure osalejate arvuga suurüritusi või et tuleb tõsta ürituste hariduslikku sisu. Aga kuidas me teame, kas nii on tehtud või mitte? Kõik, kes on oma üritustele toetust küsinud, on omal nahal tundnud, et linnal puuduvad läbipaistvad toetusmehhanismid.Narva praegusele opositsioonile on ette heidetud, et oleme kõige suhtes kriitilised. Kasutan siinkohal võimalust ja kiidan linnaametnikke, kes kindlasti teevad oma tööd südamega ja soovivad parimat. Siiski on kokkuvõttes tegemist ülimalt ümara ja traditsioonilise, linnavõimule ohutu dokumendiga, sest tegevuste sisu puhul ei ole dokument hinnatav. Narval puuduvad kahjuks kultuuri- ja spordielu prioriteedid. Kui ei ole prioriteete, ei ole ka arengut. Ja sellest on siiralt kahju.Kõige kurvemaks teeb aga asjaolu, et kogu arengukavas nimetatakse vaid üks kord, sissejuhatuses, Narva taotlust saada Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Edaspidi sellest juttu ei ole. Narva ei saa ometi petta presidenti, kes rõhutab mitte ainult Eesti, vaid ka rahvusvahelisele meediale: Narva on Eesti järgmine edulugu − ja seda soovib iga Narva inimene.
Kultuuripealinnal ei saa olla ühtegi teist ideed kui see, et Narva on eriline, Narva on venekeelne Euroopa. Kanname selle mõtte ja uued säravad ideed ühiselt ka meie kultuuri ja spordi arengukavasse. Vastasel juhul ei saa Narva kuidagi kultuuripealinnaks, vaid jääb nukravõitu sügispealinnaks.