Keeleõppeleping ergutab taotlema kodakondsust

Andres Anvelt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Anvelt .
ILJA SMIRNOV
Andres Anvelt . ILJA SMIRNOV Foto: Ilja Smirnov

Vabariigi valitsus esitab riigikogule kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega täiendatakse seadust keeleõppelepingute sõlmimise võimalusega.

Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu kohaselt on kavandatud sätestada kodakondsuse seadusesse regulatsioon, mis käsitleb keeleõppe korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilistele kodakonduse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust.

Jätkuvalt on Eestis arvestataval hulgal just määratlemata kodakondsusega püsielanikke ning pikka aega siin elavaid teiste riikide kodanikke, kes küll sooviksid uuringute kohaselt taotleda Eesti kodakondsust, kuid pole suutnud täita selleks vajalikke nõudeid ja põhipõhjuseks on just eesti keel ja Eesti kodakondsuse saamiseks vajaliku keeletaseme eksam. Eesti ühiskonna integratsiooni seirete kohaselt on see üks peamisi põhjusi, just suutmatus eesti keelt nõutud tasemel ära õppida ja kindlasti on selle taga tihtipeale ka materiaalsed põhjused.

Mitmesuguseid tasuta eesti keele õppimise võimalusi on küll riik täiskasvanutele pakkunud alates 1998. aastast, kuid need ei ole siiani olnud konkreetselt seotud kodakondsuse omandamisega. Eelnõus pakutud täiendusega soovime Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning saamiseks luua toetava keskkonna, mis siiani olemas olevate keeleõppevõimalustega võrreldes on tunduvalt paindlikum ning tagab ligipääsu sihtrühmadele, kellel enne on ja oli keeruline keeleõppes osaleda. Eelkõige toetavad muutused majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ning teisalt võimaldavad muudatused osaleda keeleõppes, ilma et nad kaotaksid oma sissetulekus.

Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt keeleõppeks aega, seetõttu on eelnõus loodud regulatsioon, mille kohaselt tasub riik otse keelekursuste eest ning inimene ei pea neli-viis kuud ootama, et tagantjärele kursused hüvitatakse. Samuti ei ole siiani paljudel võimalik keelekursustel osaleda, kuna kursused toimuvad töö ajal, ja seetõttu võimaldame riigi tagatud õppepuhkust keelekursustel osalemiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevade ja keelekursusel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Selge on see, et see vajab muidugi ka temapoolset kokkulepet tööandjaga.

Seadusemuudatusega võimaldatakse sõlmida leping kodakondsuse taotlemise tingimustele vastava välismaalasega, kes soovib õppida eesti keelt kodakondsuse saamise eesmärgil. Lepinguga nähakse ette poolte õigused ja kohustused keeleõppe ja hüvitise saamiseks ning seda saab sõlmida inimesega, kes on vähemalt 15aastane, on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat ja ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigi rahastatud eesti keele õppes, tema suhtes ei esine kodakondsuse andmise keeldumise aluseid − mis on nii kohtulik karistatus kui varasem teenimine välismaises julgeolekuasutuses või sõjaväes. Kodakondsuse andmise ja keeldumise aluste esinemist kontrollib keeleõppe korraldaja taotlusel politsei- ja piirivalveamet.

Keeleõppeleping loetakse täidetuks, kui välismaalane on läbinud ette nähtud mahus eesti keele kursuse, sooritanud positiivselt B1-taseme keeleeksami ning hiljemalt ühe aasta jooksul pärast keeleeksami sooritamist on esitanud taotluse kodakondsuse saamiseks. Kui välismaalane lepingut ei täida, alustab keeleõppe korraldaja õppekulude ja makstud hüvitise tagasinõude menetlust. Muidugi kui lepingu mittetäitmisel on mõjuvad põhjused, näiteks haigus, võib keeleõppe korraldaja ta vabastada tagasimakse kohustusest.

Keeleõpet korraldab eelnõu kohaselt siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool − sisekaitseakadeemia. Sisekaitseakadeemia otsustab seejuures keeleõppe korraldamise optimaalse viisi ning välistatud ei ole teenuste ostmise teel kaasata haldusülesannete täitmisesse mõni muu partner, kellel on sihtgrupile pakutava keeleõppe valdkonnas spetsiifilised teadmised, oskused ja kogemused.

Seaduse rakendamise kulutused hõlmavad nii tööjõu-, keeleõppe- kui ka majandamiskulusid ja hüvitise maksmise kulusid. Kuna riigi suutlikkus keeleõpet pakkuda on piiratud, on vajadus osalejate arvu sisseostmiseks suur. Selleks on eelnõus ette nähtud, et volitusnormide alusel saab siseminister määrata keeleõppe õppekohtade arvu.

Riigi eelarvestrateegias on aastateks 2019-2022 suunatud üks osa siseministeeriumi eelarvesse, see on siis 300 000 ulatuses, kuhu käivad ka kindlasti kommunikatsioonikulud, reklaam ja lepingute sõlmimine, ning ülejäänud summad on suunatud rahandusministeeriumi reservi, kuna aastati võib tahtjate arv erineda.

Siseministri ettekanne riigikogus toimunud  kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles