Koread märkisid Kimi-Mooni kohtumise aastapäeva erineva sõnumiga
Põhja- ja Lõuna-Korea tähistasid laupäeval aasta möödumist kahe riigi liidrite esimesest kohtumisest, kuid tähtpäeva puhul Soulist ja Pyongyangist edastatud sõnumid olid väga erinevad.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in pidasid esimese kohtumise 2018. aasta 27. aprillil kaht riiki lahutavas demilitariseeritud tsoonis, sillutades tee Kimi ja USA presidendi Donald Trumpi ajaloolisele kohtumisele poolteist kuud hiljem.
Aasta hiljem on kolm riiki silmitsi olukorra, kus tuumadesarmeerimiskõnelustel on saavutatud loodetust vähem ja protsess on pärast Trumpi ja Kimi edutult lõppenud teist kohtumist veebruari lõpus suuresti seiskunud.
Trumpi ja Kimi esimest kohtumist vahendanud Moon on püüdnud diplomaatilist protsessi päästa, kuid Pyongyang on jätnud seni tema algatustele suuresti reageerimata.
Põhja-Korea ei vastanud Souli kutsele tähistada tippkohtumise esimest aastapäeva laupäeval üheskoos Panmunjomi piirikülas, kus Moon ja Kim aasta tagasi teineteist soojalt embasid.
Pyongyangi Koreade-vaheliste suhete eest vastutav ametkond, Riigi rahumeelse taasühinemise komitee ärgitas laupäeval Souli «rakendama aktiivsemaid meetmeid» kahe riigi sidemete parandamiseks.
Komitee teatel pani aastatagune tippkohtumine uuesti tiksuma «taasühinemiskella», kuid USA survestab Lõuna-Koread ühtlustama kahe liitlase lähenemisi Põhja-Korea suunal.
«Tekkimas on tõsine olukord, mis võib viia tagasipöördumiseni mineviku katastroofilähedase olukorrani ning sõjaohu paksenemiseni,» teatas komitee riikliku uudisteagentuuri KCNA teatel.
Lõuna-Korea, USA, Jaapani ja Hiina muusikud tähistasid Panmunjomi Lõuna-Korea poolel aasta möödumist tippkohtumisest märksa rõõmsamas meeleolus.
Tseremoonial osales umbes 500 diplomaati, valitsusametnikku ja tsiviilisikut.
Lõuna-Korea president saatis üritusele videotervituse, öeldes, et «sel uuel teel, mille me peame koos läbima, peame mõnikord ootama järele neid, kes liiguvad aeglasemalt».
Eelmise aasta aprillis peetud kohtumine oli kahe Korea liidrite vahel esimene 11 aasta jooksul ning seda iseloomustasid sümboolsed žestid, nagu Mooni samm üle kahe riigi lahutusjoone Põhja-Korea poolele.
Moon ja Kim kohtusid eelmisel aastal veel kaks korda ning teine kohtumine peeti Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis.
Kohtumiste tulemustena astusid Lõuna- ja Põhja-Korea samme sõjaliste pingete vähendamiseks poolsaarel, nagu valvepostide eemaldamine piirilt ning loobumine sõjaväeõppustest piirialadel, ning viisid läbi ka Korea sõjas lahutatud perekondade taasühinemiskohtumise.
Hanoi tippkohtumine nurjus USA ja Põhja-Korea vastandlike positsioonide tõttu sanktsioonide küsimuses. Kim nõudis kohest vabastust sanktsioonidest, mis on kehtestatud Pyongyangile tuumarelvade ja ballistiliste rakettide programmi eest.
Ühendriigid nõuavad sanktsioonide tühistamise tingimusena kõikehõlmavat lepet, mis viiks Põhja-Korea tuumaprogrammi lõpliku, pöördumatu ja tõendatava lammutamiseni.
Põhja-Korea on võtnud pärast Hanoi tippkohtumist küllaltki jäiga hoiaku ning öelnud, et ootab USA-lt selle aasta jooksul mõistlikku pakkumist.
Kuigi Pyongyang nõudis eelmisel nädalal USA-lt välisminister Mike Pompeo kõrvaldamist tuumakõnelustelt, märkis Pompeo paari päeva eest, et Hanoi kohtumine oli avalikkuses kajastatust märksa «nüansirikkam». Sellega andis ta mõista, et protsess ei pruugi olla hukule määratud.
Põhja-Korea pole pärast Hanoi kohtumist osalenud ühelgi Kaesongis asuva kahe Korea kontaktbüroo ametnike iganädalasel kohtumisel ega soostunud osalema ühisprojektides Souliga.
Lõuna-Korea konservatiivne päevaleht Dong-A Ilbo kirjutas pühapäeval, et kahe Korea suhted on naasnud «vana mustri» juurde, kus Soul püüab ühepoolselt Pyongyangiga suhtlust arendada, kuid Põhja-Korea lükkab need katsed järjepidevalt tagasi.