Riik loob kõrgkoolides juurde 3500 tasuta õppekohta
16. mai 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edukas on riik, kes suudab pakkuda kättesaadavat ja kvaliteetset haridust algkoolist kõrgkoolini ning kus heast haridusest ei jää ilma ükski andekas noor, olgu ta pärit Tallinnast, Tartust või meie kõige väiksemast linnast Mõisakülast. Praegune Eesti haridussüsteem annab paraku selge eelise linnakoolide õpilastele, kus tugevate linnakoolide lõpetajad hõivavad ülikoolide tasuta õppes märkimisväärse osa.
Selle tulemusena võib andekas maagümnaasiumi lõpetaja jääda õige napilt kõrgkooli tasuta kohalt välja, ent tasulisel kohal õppimiseks tal raha napib. Selline süsteem on selgelt ebaõiglane.
Väikese rahvana ei saa me lubada ühegi andeka inimese jäämist ülikooli ukse taha. Eesti riigi ja rahva arengut silmas pidades peame eelkõige kõrghariduse kättesaadavust oluliselt parandama (ja loomulikult ei tohi see toimuda kvaliteedi arvelt), kuna on selge, et just kõrgharitud inimesed loovad ühiskonnas kõige enam lisandväärtust. Need on inimesed, kes edendavad meie riigi vaimset ja ainelist heaolu.
Tagamaks kõikide andekate inimeste jõudmise ülikooli, on 2013. aasta sügisest tagatud täiskoormusel õppivale üliõpilasele tasuta õpe kõikides Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Selle võimaldamiseks luuakse täiendavalt ligi 3500 tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%.
Kui seni on olnud tasuta kõrgharidus vaid peamiselt Tallinna ja Tartu eliitkoolide lõpetanud tudengite pärusmaa, siis kõrgharidusreformiga paraneb kõrghariduse kättesaadavus eelkõige just maakoolides õppijatele. Kui siiani pääsesid ülikooli tasuta õppesse üksnes hiilgavate eksamitulemustega keskkoolilõpetajad, siis alates tuleva aasta sügisest on tasuta kohale pääsemine märksa kergem: kõik piisavalt andekad inimesed võetakse ülikooli tasuta õppesse vastu. Täita tuleb vaid ülikooli vastuvõtutingimused.
Tasuta õppimine pole aga päris tingimusteta tasuta. Tasuta õppimise eelduseks on, et üliõpilane õpib kõrgkoolis täiskoormusel. Kui tudeng aga näiteks töölkäimise kõrvalt seda teha ei jõua, maksab ta ülikoolile üksnes oma tegematajäänud ainepunktide eest. Mõne ainepunkti kinnimaksmine ei tohiks käia kellelegi üle jõu, kuna paari ainepunkti rahaline väärtus on kordades odavam kui terve semestri tasu ning kümnetes kordades madalam kui kogu kraadi omandamise eest makstav summa. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et tudengil katkevad õpingud, kui tal mõni aine sooritamata jääb ja ta nende eest ülikoolile maksma peab.
Ainepunktide nõudearvestus saab olema semestrite lõikes kumulatiivne. See tagab õpingute piisava paindlikkuse, kuna juhul kui üliõpilane täidab semestris õppekava enam kui 30 ainepunkti, on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta edasi õppida. See tagab üliõpilasele paindlikkuse. Samuti on tudengitel õigus nõuda, et kõrgkooli poolt oleks tagatud täiskoormuseks vajalikul hulgal ainepunktide sooritamise võimalusi. Ehk ülikool peab tagama täiskoormusel õppe võimalused kõikidele tudengitele.
Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, kiitis vabariigi valitsus heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis jõuab peagi riigikokku menetlemiseks. Tudengi vajaduspõhise õppetoetuse suurus saab olema 135 eurot ehk pool Eesti alampalka. Eesmärk on, et vajaduspõhised õppetoetused oleksid just neile, kes seda kõige enam vajavad, ning et need jõustuksid ühel ajal kõrgharidusreformiga.
Eesti Vabariigi president jättis esimesel katsel kõrgharidusreformi välja kuulutamata. Oluline on toonitada, et president ei vaidlustanud kõrgharidusreformi eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige välja juriidilised nüansid, mida riigikogu kultuurikomisjon arutas ja mille parandused ka sisse viis. Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud.
Tehtud parandused annavad üliõpilastele lisakindluse ja aluse, millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Nii tuuakse õppekulude hüvitamise osas eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda.
Samuti lükkus edasi akadeemilist puhkust puudutavate tingimuste rakendumine. Muudatuste kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varem immatrikuleeritud üliõpilastele 2016/2017. õppeaastast.
Ei ole kahtlustki, et kõrgharidusreformi puhul on tegemist taasiseseisvunud Eesti olulisema muudatusega kõrghariduskorralduses. Reformiga paraneb kõrghariduse kvaliteet, tõuseb efektiivsus ning mis kõige tähtsam - luuakse senisest märksa kättesaadavamad õppimisvõimalused kõikidele andekatele inimestele.