Mida Euroopa võlakriis toob kaasa tavainimesele?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Tavainimene ei pruugi hoomata kaugemal Euroopas toimuvat, tundes vaid mõningast ebakindlust tuleviku suhtes. Mismoodi siis see nüüdseks juba päris pikalt kestnud võlakriis konkreetselt tema elu puudutab?

Peamine mõju, mida tavatarbija kohe oma rahakotis tunneb, tuleneb väga madalast laenuintressist. Kellel juba laen võetud, sellel jääb rahakotti rohkem raha tarbimiseks alles. Eurokriisi jätkudes püsivad intressid erakordselt madalal tasemel päris pikka aega ja ka neil, kellel veel laenu ei ole, on selle võtmiseks iseenesest soodne aeg.

Eluasemelaenu intressid on praegu sama madalad kui kinnisvarabuumi kõrgajal 2005. aastal - ainult selle vahega, et tol ajal oli marginaal see, mis intressid nii alla tõi, kuid praegu euribor ise. See tähendab, et kui euribor ükskord kriisi lõppedes (mõne aasta pärast) tõusma hakkab, siis suurenevad praegu laenu võtnutel laenumaksed kiiremini kui madalama marginaaliga võtnutel.

Eluasemelaenu võtmise tingimused on kriisi tõttu rangemad kui headel majanduse seisu aastatel, see tähendab, et laenu saajateks kvalifitseerub vähem inimesi, omaosalus peab olema suurem ja riske hinnatakse konservatiivsemalt. Seega ei prognoosi ma olulist eluasemelaenu suurenemise aktiivsust ega ka sellest tulenevat märgatavat survet kinnisvarahindade tõusuks. Samas, ei näe ma ka kinnisvarahindade languseks praegu otsest vajadust ega põhjust, sest pakkumine on oma korrektuurid juba teinud ja see hakkab suurenema vaid siis, kui on näha nõudluse elavnemist.

Kriisiaja pikemaks järelmõjuks võib saada ka inflatsiooni kiirenemine ehk hindade kiirem tõus. Seetõttu on praegune keskkond sobivam rohkem laenuvõtnutele kui säästjatele.

Rahatrükk USA suunalt on üheks globaalse inflatsiooni vallapäästmise allikaks ning teisalt, ka eurotsoonis võib inflatsioon tõusta maksude tõstmise tõttu kriisiaegse kohandumise käigus. Eurooplastele teatavasti kärped eelarve tasakaalustamise meetmena eriti ei meeldi, neile võib oluliselt vastuvõetavam olla hoopis eelarve puudujäägi korrigeerimine maksude tõstmisega. Kriisi ägenedes kipuvad ka toorainete hinnad kallinema, mis mõjutavad ebameeldivalt palju inflatsiooni ja raha ostujõudu.

Kriis tähendab ka seda, et väärtpaberite hinnad on üldises plaanis soodsamad kui majanduse headel aegadel. Seetõttu on säästmisel praegu hea aeg raha paigutamiseks pikemaajalise kasvupotentsiaaliga kohtadesse, näiteks pensionifondidesse, mis on kindlasti mõttekam alternatiiv lihtsalt raha madratsi all hoidmisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles