Ida-Virumaa helgema tuleviku võti
3. september 2013, 22:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldteada on tõde, et need ühiskonnad, kus on rohkem haritud inimesi, on edukamad ja õnnelikumad. Eesti täiskasvanud elanikkonnast ühel kolmandikul ei ole erialast väljaõpet. See tõsiasi peab panema meid järele mõtlema ja tegutsema.
Nii kutsekoolidel kui kõrgharidusasutustel on lai töömaa ja seda kindlasti eriti ühe riigi ääremaal, kus suuresti elavad inimesed, kes päevast päeva riigikeelt ei kõnele.
Ida-Virumaa on ainus maakond Eestis, kus on kaks avalik-õigusliku ülikooli kolledžit, üks Kohtla-Järvel ja teine Narvas. Ühes õpetatakse tehnilisi erialasid ja teises nn pehmeid erialasid, humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Mõlemad kolledžid hakkavad lähenema 15 tegevusaastale, seega peab olema tegemist tõsiselt võetavate õppeasutustega. Kokku ületab kahe kõrgkooli vilistlaste arv poolteise tuhande piiri.
Regionaalse kõrghariduse suur pluss on see, et inimesed, kes siin õppinud, jäävad ka piirkonda tööle. Mõlemad kolledžid kinnitavad, et valdav osa endistest üliõpilastest, viiest neli, töötab erialal. Vaieldamatult on siinkohal tegemist tubli tulemusega.
Möödunud suvi oli Eesti kõrghariduses ärev. Eri osapooled, nii ministeeriumi töötajad kui ülikoolirahvas ning õppimisest huvitatud avalikkus vaatasid huviga, mida toob tasuta kõrgharidus. Uksed sulges Ida-Viru juurtega venekeelne erakõrgkool Ecomen.
Samal ajal on Eesti koolilõpetajate arv jõudmas absoluutsesse madalseisu: koolilõpetajaid, kes õppima asuks, lihtsalt napib. Üliõpilasi ei jagunud kõikide ülikoolide kõikidesse õppeastmetesse, samuti ei jagunud õppijaid väiksematesse regionaalsetesse kolledžitesse.
Ida-Virumaa väikestel ülikoolidel, kus õppijad tulevad suuresti meie piirkonnast, kandidaate jagus. Seda eriti kaugõppesse, see tähendab täiskasvanud, elukogenud õppijaid. Narva kolledžis olid kogunisti Tartu ülikooli avatud ülikooli suuremad konkursid: 10 inimest ühele õppekohale.
Järgmisel aastal väheneb võimalike sisseastujate hulk veelgi ning nii ülikoolidel kui ka nende tütardel ja poegadel piirkondades tuleb küsida: kuidas edasi? Arusaadavalt tuleb panustada õppekvaliteeti, kolledžites saadav diplom ei tohi varjundigi võrra olla teist värvi kui emaülikooli diplom. Pigem tuleb meil järjekindlalt kasutada väikese kõrgkooli eeliseid: igale üliõpilasele rohkem tähelepanu ja õppetöös rohkem sidet praktilise eluga, olgu siis Kohtla-Järvel kohalike kaevandustega ja Narvas siinsete õppeasutustega.
Vaadates huvi kolledžites toimuva õppetöö vastu, tuleb meil panustada täienduskoolitusse ja kogu kogukonna õppesse, kaasata ka lapsed ja nende vanavanemad.
Ida-Virumaal on koolitajate ees eraldi väljakutse: kuidas koolitada nii, et koolitajad saaksid kaasa vajalikud teadmised ja oskused ning eesti keele oskuse edendamine ei jää tagaplaanile. Arvestades meie piirkonda, tuleb koolituseks kindlasti kaasata lisavahendeid, seda ilmsesti Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi rahast. Samavõrra tähtis kui see, millist koolitust me pakume, saab olema see, kuidas me seda pakume. Teadmiste ja oskuste omandamine on väga kiiresti muutumas.
Mõlemal kolledžil on kindlasti kunagisest rohkem jõudu ja võimalust panustada kogu maakonna arengusse. Virumaa kolledž on märkimisväärselt hästi käivitanud põlevkivi kompetentsikeskuse. Selle edenemist kiidavad nii spetsialistid kui ka lähemad ja kaugemad külalised. Narva kolledži puhul noogutatakse kiitvalt pead meie Venemaa koostööst kuuldes.
Kui räägitakse meie maakonnast, siis tuleb jutuks ikka põlevkivi, piir ja Venemaa. Üha rohkem räägitakse kõva häälega turismist. Ida-Virumaast on saanud Eesti teine turismipiirkond. Just maakonna väljakutsed peavad saama kolledžite väljakutseteks ning õppeasutused peavad oma panuse eest olema ka tunnustatud ja rahastatud.
Põlevkivi kompetentsikeskus on meil olemas, järg on Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa kompetentsikeskuse rajamise käes. Peame ära kasutama oma tugevusi: asukohta, keele- ja kultuuritundmist. Narva on suurepärane koht koolitusteks, kohtumisteks ja seminarideks, ka vene keele kui võõrkeele õppeks.
Turismi edendamine on kindlasti maakonna edulugu. Maakonnas on tugev turismivõrgustik, mis seob ettevõtjaid ja nende partnereid. Narval ja Ida-Virumaal on šanss kujuneda sama edukaks turismipiirkonnaks kui Soome Imatra ja Lappeenranta. Niipea, kui vähegi kergeneb piiriületus, on meie piirkonnas vahest miljon turisti aastas. Kuidas neid paremini vastu võtta, see nõuab ühist arutamist ja tegutsemist.
Õnnitlen kogu südamest uue aasta algul neid, kes asuvad õppima eri õppeasutustesse, ning kutsun kõiki üles usaldama meie oma kolledžeid ja nende võimalusi senisest veelgi paremini ära kasutama. Kolledžid teevad kindlasti rohkem, kui võimaldab nende rahastus: maakonna arengu toetamine on tihti tegevus, kuhu tuleb panustada südametunnistusest ja vabast tahtest.
Kolledž on valmis piirkonna jaoks tegema veelgi rohkem. Näiteks alustab Kohtla-Järvel muu hulgas sügisel Virumaa rahva kolledž, Narvas alustab kohalik jazziklubi ning toimub Eesti-Vene-Soome turismikonverents.