Mustriga kampsun ja vest kaunistavad rahvariiet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida kandsid saare naised rahvariietel, kui oli külm? Mis kaunistab nende niigi ilusaid rõivaid? Või mida kandsid mehed särkidel? Saaremaa muuseumi peavarahoidja MARET SOORSK tutvustab nii meeste kui ka naiste vesti ja kampsunit.
VEST – liistik, abu oli mandril suhteliselt vähem levinud. Liistikut peeti rohkem iluasjaks, Mustjalas lausa suurimaks ehteks. Liistiku rinnaesine hoidis laialt lahti ja kinnitus alt ühe haagiga. Kuna üldiselt oli moes kõrge rind, kasutati mõnikord takutoppe või pandi abunurkadesse pappi, et need kõvemad oleksid. Kihelkonnal ja Kärlal kadus liistik 19. saj III veerandil hoopis ära.
Sõrves õmmeldi abu e porst seeliku külge. Tavaliselt tehti see meeste vestiga samast punasekirjalisest (leinakuubedel sinise- või rohelisekirjalisest) täplikust kangast. Porstile õmmeldi ka vooder alla. Hiljem hakati porste õmblema poevillastest trükimustrilistest rätikutest.
Ida-Saaremaa vanem liistik oli ümbriku ajal pikitriibuline, mis värvidelt sarnanes seeliku viiradega. Liistik tehti õlaõmblusteta ja hõlmade alla pandi vooder. Hõlmaservad kanditi punase paelaga ja alt kinnitus ühe paari malidega (tinast kaunistused), millest tõmmati läbi helepunane pael.
Karjas oli abu nii lühike, et särk jäi välja paistma. Uuem abuvest õmmeldi siin mustast või sinise-mustaruudulisest villasest kangast. See võeti rohkem taljesse ning hõlmadele õmmeldi 1–2 rinnavolti, alläärde aga kahekordsest riidest 4 cm laiune nari.
Natuke teistmoodi olid Püha lihvid: need olid pikemad, õla peal ja keset selga õmblusega ning allääres külje- ja seljaõmbluste kohalt algavate voltidega. Vanemad lihvid olid heledamad, uuemad potisinised. Püha hilisemale liistikule aeti alla äärde u 4 cm laiune seesidega (voltidega) riideriba.
Kihelkonna abu oli hästi lühike ja piha ümber liibuv, olles lõikelt lihtsaim. Mustast või potisinisest kangast ja voodriga abunukkidele õmmeldi püstisuunas punaseid, siniseid ja rohelisi kaleviribasid ning kardpaela. Uuem liistikumood Kihelkonnale ei levinudki – samasugust lühikest liistikut kanti siin ka kiutkuuega.
Mustjala abu oli kõige arhailisema lõikega ja seda kuni linnamoele üleminekuni välja. See õmmeldi täisnurksetest tükkidest ja ulatus vaevalt vööni. Värvilt oli see kas kirikuue ülaosa madarapunane või vahel ka must.
Ümber rinnaavause õmmeldi lai punane pael ning viimase ümber omakorda 2–3 kardpaela. Olenevalt paelte arvust olid abud kas kahes kardas või kolmes kardas. Kummalgi hõlmal olid malid, mille alla õmmeldi kandilised punane, kollane ja must lapp.
KAMPSUN – abukäised, abuvammus, abukuub; Sõrves vammus, Pühas aatevammus; Jaanis, Pöidel ja Valjalas vatt; Karjas umps. Saaremaal tähistas kampsun algul riidest õmmeldud, hiljem aga varrastel kootud jakki.
Need õmmeldi nagu pealisriidedki vanutatud villasest riidest – tüssist.
Ida-Saaremaa vanem kampsun oli händadega – seljal kolme vööjoonelt algava voldiga, veidi taljes ja neljakandilise kaelaavaga nagu vanem liistikki.
Varrukad olid sirged. Uuem kampsun, mis hakkas levima koos kiutkuuega, sarnanes oma lõikelt nariga abuga. See õmmeldi mustast või sinise-musta- ehk lilla-mustaruudulisest kangast ja mõnikord olid varrukad õla pealt nõrgalt kurrutatud.
Pühas, Kaarmal ja Kärlal kodunesid uuemad seesidega kampsunid, mis oma lõigetelt sarnanesid siinsete liistikutega. Kihelkonna abuvammus oli hästi lühike ja selle seljatükk oli õmbluseta ja peaaegu täiesti sirge. Nilted – uuem jakk 1880. aastatest oli veidi pikem ja alt kaar-ja seljaga. Mustjala abukäised olid eriti vanamoelised. Lambapruunist või mustast vanutatud riidest avara kuue seljavolt algas juba abaluude kohalt ja küljevoldid kaenla alt.
Sõrve lambahallist vammuse küljeõmblus ulatus seljaõmbluse juurde ning voldid koondusid keset selga üheks hännaks. Viimast võidi isegi puupilpaga toestada, et see rohkem õieli hoiaks.
VARRASTEL KOOTUD KAMPSUN ei olnud üldiselt väljaskäimise riie nagu tüssist õmmeldud. Neid kanti peamiselt koduste tööde juures ja teiste üleriiete all. Kampsunid olid ühevärvilised, tegumoelt kas sirged või kergelt taljesse kootud ja väikese püstkraega. Erandiks on siin Sõrve erakordselt laiade varrukatega jakid e käised.
Teistest uhkemad olid Muhu villsärgid e vattkampsunid e nipiga vatid, mida hakati 19. saj. lõpus särgi peal kandma. Need olid kootud kas valgest või päris tumedaks värvitud lõngast ja kindlasti kaunistatud kantide, paelte ja pitsidega.
Ruhnus kandsid naised värvikirevast triibulisest kangast veste ja nii villasest kangast õmmeldud lühikesi jakke kui ka kootud kampsuneid.