Nõukogude Liit tahtis 1984. aasta talvel viia Šveitsist Soome Afganistanis sõjavangi jäänud sõdurite kogumiskeskuse.
Nõukogude Liit tahtis viia sõjavangide kogumispunkti Šveitsist Soome
7. jaanuar 2009, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise sammuga taheti kindlustada, et sõdurid naasevad Nõukogude Liitu ega põgene läände, vahendas
.
Välisministeeriumi salajaste dokumentide järgi kartsid Soome võimud, et Nõukogude Liidu nõudmised seavad ohtu Soome erapooletuse.
Dokumendid said avalikuks selle aasta alguses.
Välisminister Paavo Väyrynen sai novembris 1983 Nõukogude Liidust üllatava palve. Suursaadik Vladimir Sobolev uuris nimelt, kas Afganistanis vangi võetud Nõukogude sõdurite kogumiskeskust oleks võimalik tuua Šveitsist Soome.
Väyrnen tundis tookord huvi, kas venelased on sama palvega pöördunud ka näiteks Rootsi või Austria valitsuste poole. Sobolev vastas sellele eitavalt - Venemaa tahtis esitada palve sõbralikule ja erapooletule riigile.
Soome välisminister lubas tookord, et uurib asja.
«Küsimus oli üllatav ja ebamugav. Ilma asja lähemalt uurimata oli ju selge, et see, mille suunas Nõukogude Liit pürgis, oli meie jaoks väga keeruline,» selgitas Väyrynen YLE Radio 1 hommikusaates.
Väyryneni sõnul oleks Soome loomulikult järginud rahvusvahelisi kokkuleppeid ja kohelnud vange nendele vastavalt, kuid Nõukogude Liit oleks avaldanud survet teistsuguseks käitumiseks.
Soome välisministeerium saatis telegrammi suursaatkonnale Berni ja palus teavet Šveitsis asuva sõjavangide kogumiskeskuse kohta.
Bernist Helsingisse saadetud salatelegrammis teatati, et sõltumatu Šveits võttis Nõukogude sõduritest sõjavangid vastu Punase Risti palvel.
Vange oli kümmekond ja nendega oli tekkinud probleeme. Nimelt oli üks meestest põgenenud Lääne-Saksamaale ja kritiseerinud meediale antud intervjuudes Nõukogude Liitu.
Põgenemissoove oli ilmselt ka teistel vangidel ja Nõukogude võimud kahtlustasid, et Šveits sõjavange vastu nende tahtmist välja ei anna.
Soome Bernis asuv suursaatkond oletas, et kogumiskeskuse üleviimise plaani taga on suurriigi soov olla kindel, et sõdurid saadetakse pärast kaheaastast armeeteenistust kindlasti Nõukogude Liitu tagasi.
Nõukogude Liidust pärit jooksikud olid Soome jaoks tundlik teema, mille üle toimus avalikkuses pidevaid vaidlusi. Nõukogude sõdurite turvapaiganõudmistest tahtsid Soome võimud end eemale hoida.
Sobolev, Vene suursaadik Soomes, kordas palvet jaanuaris 1984. Välisminister Väyrynen lubas, et lõplik vastus tuleb lähiajal.
Palve tagasilükkamisel 1984. aasta jaanuari lõpus toetus Soome rahvusvahelistele lepingutele.
Välisministeeriumi justiitsosakonna juhataja Eero Kekomäki arvas, et Soome ei saa sõjavangide tagasi saatmisel tegutseda teisiti kui Šveits.
Kekomäki sõnul tooks Nõukogude Liidu nõudmised saata sõjavangid kodumaale tagasi Soome jaoks kaasa ettenägematuid riske riigi senisele erapooletuspoliitikale ja seega ei peaks tooma kogumiskeskust Šveitsist Soome.