Riigikogu fraktsioonid ei kavatse saadikute kuluhüvitisi vähendada

FOTO: Urmas Nemvalts

Riigikogu fraktsioonid jõudsid järeldusele, et kuna parlamendisaadikud on juba ilma keelamisetagi jätnud osa kuluhüvitisteks lubatud summast kasutamata, pole mõtet seda seadusega vähendama hakatagi.

Küll aga kavatseb riigikogu täna vastu võtta seadusmuudatuse, millega lükatakse aasta võrra edasi teiste riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus.

Kuivõrd riigile ikka veel majanduslikult raskel ajal ootab riigikogu liikmeid järgmisel aastal ees paratamatu palgatõus, mida nemad reguleerida ei saa, uuris Postimees juba septembris, kas ka see riigikogu koosseis plaanib eelkäija eeskujul oma kuluhüvitisi kärpida. Siis vastasid fraktsioonid, et pole teemat veel arutanud ja võtavad seisukoha riigieelarve menetlemise käigus.

Täna on järgmise aasta riigieelarve eelnõu lõpphääletusel, mistõttu küsis Postimees sama küsimuse uuesti. Vastuseid tuli oodata kaks päeva.

«IRL on otsustanud jätta 1/3 ulatuses kasutamata fraktsiooni liikmetele seadusega ette nähtud kuluhüvitise kogusummast,» ütles IRLi fraktsiooni nõunik Gerrit Mäesalu Postimehele, lisades, et RL-ile teadaolevalt lähtuvad ka teised parlamendierakonnad samast põhimõttest.

Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Viks viitas oma vastuses samuti sellele, et saadikud pole sel aastal kogu lubatud summat ära kasutanud: «Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise aruanne näitab, et sel aastal on kõik riigikogu fraktsioonid kokku kuluhüvitise kogusummast kasutanud ära 61 protsenti - sellekohase analüüsi esitas meile riigikogu kantselei raamatupidamine.»

«Teisisõnu on riigikogu ilma seaduse muudatuseta kuluhüvitisi üle kolmandiku võrra juba vähendanud ning ma usun, et kõik fraktsioonid jätkavad seda praktikat ka tulevikus,» lausus Viks.

«Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on alati olnud seisukohal, et riigikogu liikmed peavad kuluhüvitisi kasutama mõistlikult ja vastutustundlikult. Näiteks sotsiaaldemokraadid on detsembri alguse seisuga kulutanud ära 60,5 protsenti ette nähtud hüvitistest,» sõnas SDE fraktsiooni nõunik Kai Kalamees.

«Tasub rõhutada, et kuluhüvitised on mõeldud üksnes riigikogu liikmete tööga seotud kulude katteks, mis mõistetavalt on suuremad Tallinnast kaugemalt parlamenti valitud saadikutel ja välispoliitiliselt aktiivsetel saadikutel. Kui sellest ei piisa, on kuluhüvitiste teemal fraktsioonide vahelise ühisosa otsimine ennekõike riigikogu juhatuse tööülesanne,» sõnas ta.

Kõige kiiremini saabus vastus kuluhüvitiste vähendamise kohta Keskerakonna fraktsioon, kelle hinnangul lahendaks ka selle küsimuse astmelise tulumaksu kehtestamine. «Keskerakond leiab, et on õiglane kui need, kes rohkem teenivad, ka rohkem ühiskonda tagasi panustavad. Nii lahendaks riigikogu Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud uus astmelise tulumaksu eelnõu nii riigikogu liikmete kui ka muude kõrgete riigiametnike palgaküsimuse, tõstes oluliselt nende maksukoormust,» vahendas fraktsiooni nõunik Manuela Pihlap.

Kuna uuest aastast kerkivad taas saadikute sissetulekud, siis kasvavad ka nendega seotud saadikute kuluhüvitiseks ja eluasemekompensatsiooniks ettenähtud summad. Nii saavad riigikogulased uuest aastast taotleda tööga seotud kulude hüvitamist 1014 euro eest.
See on ligi 700 euro võrra suurem kui võisid kasutada eelmise riigikogu koosseisu saadikud, kes pärast luhtunud katset oma palka vähendada otsustasid 2009. aastal kärpida kuluhüvitisteks ettenähtud summat senise 30 protsendi pealt 10le ehk 313 euroni kuus.
 

Tagasi üles