Ahto Lobjakas: surve liberaalsele ajakirjandusele on ligi kaks kuud vana (72)
28. aprill 2019, 15:30
Läinud reedel selgus, et Ahto Lobjakat survestati R2 saatest «Olukorrast riigis» hooaja lõppedes ehk 2. juunil lahkuma, mida ta kinnitas ka oma eilses sotsiaalmeedia postituses. Täna kell 12 oli saade otse-eetris, kuid Lobjaka lahkumine üllataval kombel otseselt arutlusele ei tulnud. Küll aga rääkisid saatejuhid kriitiliselt nii meediavabaduse piiramisest koalitsioonierakonna juhi poolt kui ka Postimehe ajakirjaniku Vilja Kiisleri töölt lahkumisest.
Ainus otsene vihje saates «Olukorrast riigis» Lobjaka juhtumile oli kaassaatejuhi Andrus Karnau sissejuhatus. «Ma arvan, et see on tänase pühapäeva kõige tähtsam uudis; et me oleme eetris, me ei lähe siit ära ja me ei anna alla,» sõnas ta kohe alguses.
Karnau ja Lobjakas rääkisid sellegipoolest saates mitmetel vabadusi puudutavatel teemadel.
Üks neist haakub president Kersti Kaljulaidi kokku kutsutud pressikonverentsiga, mis eelnes uue valitsuse ministrite ametisse nimetamisele. Karnau sõnul jäi pressikonverentsilt tema jaoks kumama EKRE esimehe Mart Helme mitmetimõistetav sõnavõtt.
«Mart Helme sõnavõtus oli üks lause, et kui ma seda nüüd täna hommikul uuesti kuulasin, siis see tegi mind väga murelikuks,» ütles ta ja tsiteeris Helme sõnu, et mitte mingisuguseid demokraatiapiiranguid, kultuuriasutuste massilisi kinnipanemisi ega sekkumist ajakirjandusvabadusse ei tule. Sellele oli Helme lisanud, et «küll aga ootame me loomulikult, et vabadusi kasutatakse vastutustundlikkust».
«Mida tähendab see piirang, mida Mart Helme koalitsioonierakonna liidrina sõnastab, et vabadusi tohib edaspidi kasutada vastutustundlikult? Ja minu suureks hämmastuseks Jüri Ratas ega Kersti Kaljulaid, kes tema kõrval seisid, ei parandanud teda või proovinud korrale kutsuda või lisada, et mida see siis ikkagi tähendab,» kritiseeris Karnau.
Ta avaldas lootust, et Helme peab homme-ülehomme andma põhjaliku intervjuu, kus ta täpselt selgitaks, mida ikkagi tähendab see nõue, et kultuuriinimesed, ajakirjanikud ja ühiskond tervikuna peab vabadusi kasutama vastutustundlikult.
«Kes on see institutsioon, kes hakkab Eestis ära määrama, milline ajakirjandus on vastutustundlik ja milline mitte? Vormiliselt pressikonverents oli kokku kutsutud selleks, et valitsus saaks kinnitada, et senised demokraatlikud omadused Eestis kehtivad, aga see, mida Mart Helme ütles oli täpselt vastupidine,» sõnas ta.
Karnau sõnul tähendab selline vastutustunne tegelikult seda, et vabadusi hakatakse piirama. «Ja mis on veel hullem, ega ju keegi ei ütle välja, kui palju mingit vabadust tohib kasutada. Seda valitsus otsustab hiljem, mistõttu valitsus selliste ähvardustega, selliste sõnumitega, tegelikult surub ühiskonnale peale enesetsensuuri,» jätkas ta.
Karnau tõi näiteks, et kultuuritöötaja hakkab mõtlema kriitilist lavastust tehes, kas tema teatrilt võetakse nüüd rahastus ära või ajakirjanik mõtlema, et kui ta Helme kohta midagi sellist ütleb, siis kas ta peab aru andma, miks ta on selline ajakirjanik ja miks ta sellise tooniga räägib.
«See on arusaamatu ja minu arvates see nõuab kiiret veel ühtkordset pressikonverentsi, kus selgitatakse ära, mida see vastutustunne ikkagi tähendab, mida uus valitsus ootab meilt,» sõnas Karnau.
Lobjakas lisas, et tema arvates on Karnau naiivne, kuna alles nüüd teeks ta nagu esimest korda silmad lahti ja avastaks, et asjad on meil päris kehvasti.
«Minul võttis aega umbes pool sekundit, kui sa mulle selle ette mängisid, et panna paika kontekst. Vabadused on meil kõigil olemas, aga neid tuleb edaspidi kasutada vastutustundega. Tead, kelle retoorikast see pärit on? Putini, Nazarbayevi, Lukašenka. See on sellest kontekstist, sellest piirkonnast, sellest ajaloost, sellest mõttelaadist pärit,» tõi Lobjakas paralleeli.
Ta lisas, et kui Helme sõnad selless konteksti see panna, siis see, mis Eestis juhtuma hakkab, muutub täiesti mõistetavaks, hoolimata sellest, et see on taunitav ja jõle.
«Aga mingit üllatust see minus ei tekita, et inimene, kes ei kasuta oma vabadust vastutustundega, avastab, et ta ei saa enda tööd jätkata näiteks,» sõnas Lobjakas otsesaates.
Ta lisas, et see on eelnimetatud ühiskondades täiesti normaalne ja kui see siia peaks jõudma, siis see annaks ka konteksti presidendi praegusele ebamäärasusele või Jüri Ratase võimetusele EKRE öeldut mõistlikult kommunikeerida.
«Nad kõik kardavad. Nad kõik enam ei saa aru, mida päriselt võib tulevikult oodata ja valmistuvad ka igaks juhuks selleks, et Mart Helmest ei käi nende jõud üle,» sõnas Lobjakas.
Kuigi Lobjaka enda lahkumist Raadio 2st saatejuhid ei kommenteerinud, arutasid nad põhjalikumalt Vilja Kiisleri lahkumist Postimehest.
«Meil ongi esimene ja huvitav kaasus, mis nõuab küsimuse tõstatamist selles, kas ja kuivõrd on Eestis hakanud probleemi tekkima inimestega, kellel on liberaalsed vaated,» ütles Lobjakas.
Lobjakas selgitas, et ei ole mingit alust arvata, et Postimehes ei saaks avaldada liberaalseid tekste, kuna on ka ise Postimehele arvamuslugusid kirjutanud ning nendele ei ole kunagi piiranguid seatud. Tema sõnul on küsimus aga pigem selles, kas töölepinguga ajakirjanik saab avaldada arvamust nagu iga teinegi.
«Pole probleem ega erand, et lehed jaotuvad poliitiliste vaadete järgi. See, et lehel on poliitiline joon, ei ole üllatav,» sõnas ta ja lisas, et kuigi Eesti ajakirjanduses on üritatud katta tervet poliitilist spektrumit, siis paljudes riikides on väljaannete poliitiline maailmavaade selgelt väljendatud.
«Olukorras, kus liberaalsetel ajakirjanikel läheb raskeks end teostada selgelt konservatiivses Postimehes, siis kuhu neil minna on,» küsib Lobjakas ja lisab, et tema hinnangul on Eestis puudu liberaalne meediamaja, kuhu sellised ajakirjanikud automaatselt minna saaks.
«Surve liberaalsele ajakirjandusele on ligi kaks kuud vana. Ja selle surve tekkepõhjused ja juured on minu jaoks seletamatu fenomen,» sõnas Lobjakas.
Lobjakas kinnitas, et liberaalsed vaated saavad saates «Olukorrast riigis» päris hästi eetriruumi, vähemalt kuni 2. juunini. See on ühtlasi ka kuupäev, mil lõpeb tema tööleping.