Lennuühendusel mandriga ei ole tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure huviga lugesin hiljuti Oma Saare veergudel ilmunud Vambola Paavo arvamuslugu “Hea lennuliiklus on saarlastele oluline”. Nagu alati, kui keegi räägib või kirjutab lennunduse arendamisest, nii mõtlesin ka seekord, et kas see on ikka ainuõige tee liikumisvõimaluste parandamiseks.
Ise suhtun lennuliiklusse ja eriti lühilendudesse suure reservatsiooniga. Ja seda mitte ainult sellepärast, et lennujaamades käivad mulle pinda üha nõudlikumad turvakontrollid. Mind paneb muretsema hoopis see, et lennundus on kõige keskkonnakahjulikum liiklemisviis.
Nii reostab üks inimene, kes lendab Euroopast New Yorki, meie keskkonda umbes sama suure süsinikdioksiidi (CO2) kogusega nagu siis, kui ta sõidaks oma autoga kaks aastat iga päev kakskümmend kilomeetrit tööle ja tagasi. Muidugi on Tallinna–Saaremaa lend lühem, kuid siiski on selle lennu CO2-reostus palju suurem kui maapealse transpordi oma.
Tuul viib reostuse kõikjale
Võib ju öelda, et Kuressaare lennujaam on väike ja Saaremaad või Kuressaaret see nii palju ei puuduta. See on aga ainult pooltõde, sest erinevalt veereostusest ei mõju õhureostus ainult sellel kohal, kus see lahti pääseb. Õhureostus on globaalne, sest õhku ei saa nii lihtsalt puhastada nagu vett. Õhk seguneb mürgiste gaasidega kiiresti ja tuul viib selle kõikjale laiali. Sellepärast on ilmselge, et kui tahetakse kliimamuutust peatada, peab õhu reostamist vähendama.
Alustada võib seal, kus see on kõige vähem valus, ja seal, kus saab reostuse kõige lihtsamalt ära hoida ehk lühilennuliinidest. Seal saab lennutranspordi asendada teiste transpordiliikidega. Samas on iseenesest mõistetav, et näiteks selline väikesaar nagu Ruhnu vajab lennuühendust. Nii arvan, et lennuliinide vajalikkuse hindamisel tuleb läheneda pragmaatiliselt ja kõiki aspekte silmas pidades.
Keskkonna saastamise kõrval on minu arust veel mitu muud põhjust, miks kvaliteetne lennuühendus Saaremaaga ei ole teostatav ega ka soovitatav. Esmalt käib jutt ennekõike odavlennuettevõtetest. Nende lennufirmade eesmärk on olla odav, ja seda usaldusväärsuse (loe: oma sõiduplaanist kinnipidamise, pikema perspektiiviga äri arendamise) ja teeninduse kvaliteedi arvelt.
Odav teenindus ongi vilets
See, kes teenindab odavalt, annab kliendile sõnumi, et ta on ise teinud kulutusi minimaalselt. Järelikult ei saa klientki palju loota. See ongi Euroopa tuntuima odavlennufirma Ryanair’i ärifilosoofia.
Ryanair’iga Riia lennujaamas konkureerinud SAS-i endine odavlennuettevõte Air Baltic käitub sarnaselt. Sain seda ise oma nahal tunda, kui pidin ükskord kolmekümne inimese jaoks broneerima reisi Zürichist Riiga. Otselend, mis paistis alguses kõige mugavam, osutus närvirikkujaks.
Nimelt muutis Air Baltic pärast broneerimist oma lennuplaani, ilma et oleks mulle sellest teada andnud. Ja veel: klienditeenindaja oli ebaviisakas, sinatas ega olnud isegi valmis pakkuma München–Riia asenduslendu internetis avaldatud hinna eest. Vaevalt et Saaremaa tahaks endale sellist lennuühendust, sest sellise ettevõtte lennukiga lennatakse vaid üks kord ja kõik. Kuna üks minu tuttav koges samasugust juhtumit, kaldun arvama, et tegemist on Air Baltic’u ärifilosoofiaga. Igal juhul ei käi Air Baltic’u teeninduskultuur kokku Saaremaa spaa-hotellide kõrgel tasemel oleva teenindusega, aga nende kliendid võivad suuresti kattuda.
Air Baltic on ka viimase kolme-nelja aasta jooksul pidevalt muutnud oma liinivõrgustikku, ja seda eriti lühilendude osas. Alguses loodi lennuühendus Liepāja, Ventspilsi ja Daugavpilsiga. Kõik need sihtkohad on nüüdseks Air Baltic’u lennuvõrgust kadunud. Hetkel lennatakse Tartusse ja mõtiskletakse Kuressaarde lendamisest. Vaevalt jäävad needki liinid lennugraafikusse pikemaks. Igal juhul lõpetab Air Baltic need lennud kohe, mis enam nii head tulu ei tooda. Pealegi on Kuressaare turg liiga väike ja vaevalt Orissaare või Muhu inimesed hakkavad Tallinna jõudmiseks Kuressaarde tulema.
Muidugi on Tallinn Eesti pealinn ja Tartugi väga tähtis keskus. Mida kaugemal inimene aga lennujaamast elab, seda väiksem on ta ajavõit. Viljandi, Põltsamaa, Paide või Pärnu inimesele ei annaks lennuühendus Tartu või Tallinnaga midagi. Maapealne transport ja lennuk pole konkurendid, bussil ja autol on palju eeliseid, mida lennukil mitte iialgi olema ei saa.
Saaremaa tulevik sõltub sillast
Saare maakonna tulevik oleneb Saaremaa sillast – kas see tuleb või ei tule. Mina nimetaksin seda ka Saaremaa infra-struktuuri arendamiseks. Silla kiire ehitamisega saab tunduvalt lühendada sõiduaega Kuressaarest Tallinna ja Tartusse. Lennuühendus on aga vastupidine märk sellest, et maapealse ehk teede infrastruktuuri alal on arenguruumi. Oleme ausad: lennukit või kopterit kasutatakse lühisõitudeks ainult seal, kus teed või raudteed puuduvad.
Heast teedevõrgustikust ja ka Saaremaa sillast saab kasu palju rohkem inimesi kui lennuühendusest Kuressaarega. Muhu, Orissaare ja kogu Ida-Saaremaa valdade elanikele ja ka seal asuvatele söögi- ja majutusfirmadele ei anna Kuressaare lennud suurt midagi. Lennuühendus ei tohiks olla Saaremaa prioriteet, seda enam ajal, mil raha napib.
Automaatse kauglähenemise seade maandumiseks rasketes ilmaoludes, mida Vambola Paavo soovitab oma kirjutises Kuressaare ja Tartu lennujaamal soetada, on tõesti asi, mille pealt saaks pigem kokku hoida. Niisugused seadmed on ju vaja välismaalt sisse osta. Parem on aga see, kui raha kulutataks saarlastele teedeehitusel tööd andes.