Kuressaare linnavolikogu esimehed 1918–1940
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare sünnipäevanädalal on sobilik meenutada inimesi, kes on kunagi linna juhtimisse oma panuse andnud. Üks oluline ja seni küllaltki vähe kajastamist leidnud aeg linnavalitsemise ajaloos on aastad 1918–40. See iseseisva Eesti periood tõi linnajuhtimisse mitmeid uusi inimesi, samas jätkasid paljud endised. Selle perioodi linnapeadest on erinevates seostes juttu olnud, vähem on räägitud tolleaegsete volikogu esimeeste saatusest. Tegemist oli tuntud isikutega tolleaegses ühiskondlikus elus, vähem on teada nende seostest linnavalitsemisega. Järgnev lugu on lühike väljavõte Kuressaare linna valitsemist aastail 1918–40 käsitlevast pikemast uurimusest.
1917. aastal alanud Saksa okupatsioon lõppes Kuressaare linnavõimu jaoks 19. novembril 1918. Taas tuli kokku 1917. aasta suvel valitud linnavolikogu. Segaste aegade tõttu ei saanud kõik volinikud kohale tulla, kuid paljud neist olid siiski kohal ja tavapärasest veidi pidulikum volikogu istung toimus.
Linnavolikogu esimeheks valiti Oskar Kunstmann (1869–1919). Pikaaegne Kuressaare linnavalitsuse raamatupidaja ja aktiivne seltsitegelane pidi volikogu juhtimise oma õlule võtma linna ja riigi jaoks kriitilisel ajal (Vabadussõda, Saaremaa mäss). Kahjuks on selleaegse volikogu tegemistest üsna vähe teada, kuna otseseid kirjalikke materjale pole palju säilinud. Samas käidi koos ja arutati linnaelus olulisi küsimusi.
Merendusega tihedalt seotud olnud Oskar Kunstmanni enda saatus oli traagiline: ta juhatas viimast volikogu istungit 13. juunil 1919, kuid juba kaks päeva hiljem, 15. juunil hukkus mereõnnetuses.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.