Lugeja kiri: Mood ja tegelik elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nukrus tuleb peale praegust elu jälgides. Kuhu me läheme, saarlased! Mis meist saab? Turism! Oo, see õnnis turism! See viib meid tulevikku. Mina olen tööd kedervarrega näinud. Oh viletsus. Aga Siberi naised vokki kasutada ei saanud. Nad vist ei olnud seda näinud ja pidid ketrama kedervarrega. Sellega sai ainult piki kiudu lõnga keerutada (kraase seal polnud), vill pidi nii pikk olema, et üldse natukenegi keeru peale võtta suutis.
Ühe paari sokkide lõnga ketramiseks läks tohutu aeg ja vaev. Meil tehti seda tööd niiviisi vist varajasel keskajal. Kõik need mittesaarlased aina segavad elu mänguga. Ja meie rahvas vaatab seda lehest, ei hakka vastu! Nii ei saa!
Tõsielu pilt on selline: noored ei õpi mingit tööd. Üksik vana naine pakkus ühele poisile seda. Poiss on lasterikkast perest – hädasti oli raha vaja. Aga poiss ei oska käsisaega saagida. Ta käis erikoolis, ametikoolis sellepärast, et ta edasi ei jõudnud. Pere on mures. Mootorsaed, elektrisaed on noore mehe jaoks liiga keerulised. Aga käsisae ja kirvega töötamist ei saa kusagilt õppida. Vana naise puud jäid traditsiooniliselt töötlemata, poiss rahata, rahvas hääbub, see on momendi seis.
Kallid rahva juhid! Vaadake südamesoojusega noorte peale, andke neile võimalus tööd õppida! Müüge maha need golfiväljakud (kui keegi ostaks!), ehitage lihtsate tööde ametikoole!
Mulle oli südantsoojendav Bruno Pao jutt, kus ta kirjutab lapsest adra taga. Seal oli tore olla, kuigi momendil võis elu talle raske paista. Praegustel 18-aastastel on veelgi raskem: suurt kasvu mehehakatis, aga kõht tühi.
Soovitasin neile poistele marjule minna, et ega Kaarma põldudelt vist keegi keela põldmarju korjata. Räägitakse, et piimakombinaadi ja Sikassaare vahelised põllud olla võssa kasvanud. Seal ei olevatki enam kraavikallastel põldmarju. 20 aastat tagasi käisin ise seal marjul, sest siis olin mina vaene. 2010. aastal on moes Saaremaal olla turismimaa.
Lugejakiri on ajendatud 29. juuni Saarte Hääle esiküljeloo “Kanadalane tutvustas sakslannale Saaremaa villa” juures olnud pildist, millel kedervarrega lõnga tehakse.