Tippkohtumine võib otsustada euro saatuse

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga fassaadil oleva euro kujutise remont.
Euroopa Keskpanga fassaadil oleva euro kujutise remont. Foto: AP/Scanpix

Täna ja homme peetaval Euroopa Ülemkogul kokku lepitavast sõltub võlakriisi lahendus ja euro saatus. Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid lubasid, et ei lahku tippkohtumiselt enne, kui kindel kokkulepe on saavutatud.

Viimase hetke läbirääkimised käivad mitmel tasandil. Paljude Euroopa riikide tippjuhid kohtusid eile Prantsusmaal Marseille’s Euroopa Rahvapartei kongressil. Ameerika Ühendriikidest sõitis teisipäeval Euroopasse kolmepäevasele visiidile rahandusminister Timothy Geithner.

Geithner kohtus kõikide eurotsooni suuremate riikide juhtidega, et ärgitada neid kriisile lahendust leidma. Ühendriigid on mures, et juhul kui Euroopa ei suuda võlakriisiga toime tulla, võib see mõjuda negatiivselt ka sealsele majandusele.

«Ei Nicolas Sarkozy ega Angela Merkel kavatse läbirääkimiste laua tagant lahkuda enne, kui tugev kokkulepe on saavutatud,» ütles Prantsusmaa rahandusminister François Baroin Prantsusmaa telekanalile Canal+.

Ta lisas, et Prantsusmaa võitleb oma AAA-reitingu säilitamise nimel kõvasti. Esmaspäeva hilisõhtul teatas reitinguagentuur S&P, et võtab vaatluse alla 15 eurotsooni riigi krediidireitingu, Prantsusmaad ohustab reitingu alandamine koguni kahe pügala võrra. «Palju sõltub sellest, mis juhtub reedel ning kuidas riigipead ettepanekutele reageerivad,» nentis Baroin.

Prantsusmaa-Saksamaa reformiettepanekute üksikasjad esitati eile Euroopa Ülemkogu eesistujale Herman Van Rompuyle, kes hakkab tippkohtumist juhtima. Avalikus kirjas Rompuyle esitasid Sarkozy ja Merkel The Wall Street Journali väitel ultimaatumi, et 27 liikmesriigi valitsused peavad otsustama, kas nad aktsepteerivad suuremat kontrolli riikide eelarvete üle või mitte. Kui mõni riik otsustab sellega mitte kaasa minna, liiguvad edasi 17 euro­tsooni riiki, allkirjastades uue leppe väljapool Euroopa Liidu lepet.

«Oleme veendunud, et tegutseda on vaja kohe,» tsiteerib majandusleht kirja, lisades, et kokkuvõteteni peaks jõutama enne järgmist üldkogu, mis toimub järgmise aasta märtsis. Postimehele teadaolevalt pooldab Eesti pigem muudatusi euroalas.

Üks olulisi ettepanekuid on sanktsioonide süsteem, mis rakendub automaatselt, kui eelarvedefitsiit ületab kolm protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Saksamaa ja Prantsusmaa soovitavad edaspidi kehtestada ühtsed ettevõtte tulumaksu, finantstehingute maksu ja tööturureeglid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles