Saarlased said Tartus osa üleeuroopalisest festivalimelust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Saarte Hääl

Eelmisel nädalal korraldati Tartus üleeuroopaline folkloorifestival Europeade, kus viie päeva jooksul said linna haaranud festivalimelust osa ka saarlaste rahvatantsurühmad ning vabatahtlikud.

Tartu kesklinna tänavatel sai vaadata iiri stepptantsijaid, türgi noortegruppe, belgia lipuloopijaid ja paljusid teisi lähedalt ning kaugelt. Tänavu juba 48. korda korraldatud festivalil on Eesti rahvamuusikute ning -tantsijate hulgas legendaarne kuulsus. Alates 1993. aastast on käidud küll Hispaanias, Itaalias, aga ka Lätis ja Leedus. Osalenud eesti muusikute-tantsijate arv on kõikunud 80 (1993. a Taanis) ning 676 (1995. a Hispaanias) vahel. Tänavu jõudis Europeade esimest korda Eestisse.



Suvel tudengitest puhkav ning veidi vaiksem Tartu oli festivalipäevil hiliste õhtu- ja varaste hommikutundideni pidulisi täis. Festivaliga samal ajal korraldati ka Tartu iga-aastased Hansapäevad, mida tänavu nimetati “Tantsivateks Tartu Hansapäevadeks”. Hansapäevadel osalevate muusikute, sadade kauplejate, tartlaste, Tartu külaliste ning 2700 europeade’ilase kaasabil sai festivalist tõeline üle-euroopalist ühtsustunnet kandev sündmus.



Saaremaalt osalesid festivalil rahvamuusikaansambel Värkssepad ning tantsurühm Sõlus Leisist, segarühm Piiprellid Kuressaarest, Tornimäe segarühm ja naisrühm Pöide Piigad. Festivali viimasel päeval tuli festivalist osa saama veel hulk Eesti rahvatantsurühmi, nende hulgas naisrühm Tokkroes Muhust.



Mitmed Tartus õppivad saarlastest tudengid võtsid festivalist osa vabatahtlikena. Kõigil külalisrühmadel olid määratud giidid, kes hoolitsesid selle eest, et grupid õigel ajal õigesse kohta proovi ja esinema jõuaks ning olid lähimaks Eesti sõbraks, et külalised end siin hästi tunneks. Tänavuse festivali osaks olid esimest korda maapäevad, kus välisgruppe võõrustasid Tartust väljas asuvad folkloorigrupid või külaseltsid. Tokkroes võõrustas Muhus austerlasi.



Kahe Rootsi rahvatantsurühma vabatahtlikuks giidiks olnud allakirjutanu käis koos rootslastega Setumaal, kus neid võõrustas Karisilla külaselts. Lisaks esinemisele, üksteisele tantsude õpetamisele ning ühisele õhtusöögile sõideti Värska lahel mootorpaatidega ning tutvuti sealse sanatooriumi ja veekeskuse ning Setu talumuuseumiga. Paljude rootslaste hinnangul oli maapäev tänu setude külalislahkusele ja südamega ette valmistatud vastuvõtule festivali tipphetk.



Festival lõppes pühapäeval, 24. juulil suure rongkäiguga läbi Tartu kesklinna. Tänavate ääred olid täis plaksutavaid, elagu-hüüdvaid ning pildistavaid-filmivaid inimesi. Rongkäigulised vastasid pillimängu, lehvituste ja tantsuga. Rongkäigule järgnes lõppkontsert laululaval. Kontserdi jooksul mälestati ka Norra terrorirünnakus hukkunuid: mälestushetk peeti siis, kui rongkäigus osalenud norra rahvatantsijad laulukaare alt läbi kõndisid. Samuti kuulasid laululavale kogunenud inimesed püsti seistes Norra torupillimängijat, kes vaikseks jäänud rahvahulgale enne norralaste esinemist ühe loo mängis.


Järgmine Europeade toimub aasta pärast Itaalias Paduas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles