Etturi väärtus võib ajas kasvada, ent ta ohverdatakse alati esimesena

Marek Tiits
, kolumnist
Copy
Meil on vabadus valida päevapraadi, autot ja puhkusereisi ning otsustada, kas soovime koogi kõrvale suurt või väikest piimakohvi. Sääraste harjunud olmevabaduste tarvitamise pärisvabadus aga ei tule hinnata. Ja hinna maksid selle eest etturid, kelle olemuse üle nüüd vabalt arutleda saame. Ugala paneb oma tükiga «Etturid» vaataja mõtlema. Sellest piisab. Etturid on oma töö teinud. Fotol Valdur (Karl Robert Saaremäe, vasakul) ja Agu (Martin Mill).
Meil on vabadus valida päevapraadi, autot ja puhkusereisi ning otsustada, kas soovime koogi kõrvale suurt või väikest piimakohvi. Sääraste harjunud olmevabaduste tarvitamise pärisvabadus aga ei tule hinnata. Ja hinna maksid selle eest etturid, kelle olemuse üle nüüd vabalt arutleda saame. Ugala paneb oma tükiga «Etturid» vaataja mõtlema. Sellest piisab. Etturid on oma töö teinud. Fotol Valdur (Karl Robert Saaremäe, vasakul) ja Agu (Martin Mill). Foto: Heigo Teder

Mida sa teed, kui midagi polegi enam teha? Ainult nägu. Jah, nägu saab teha, et sa ei tea seda veel. Et sa ei tea, et lõpp tuleb ning minek on vaid ühele poole. Lõpu poole. Pimedusse. Sest kust seal see valgus.

Metsavendlus on Eesti lähiajaloo kõige vastuokslikum ja enim kirgi küttev teema Saksa mundris võidelnud eestlaste kõrval. Arvamuste lahknevus jooksis ja jookseb seniajani suurelt jaolt mööda etniliste maailmapiltide piire.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles