Valdo Randpere: Astmelise tulumaksu tont

Valdo Randpere
, riigikogu liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdo Randpere.
Valdo Randpere. Foto: PP

Üks tont käib ringi mööda Eestit: astmelise tulumaksu tont. Sotsid ja Keskerakond on selle tondi jälle kord lagedale tirinud ja talutavad teda nüüd ühest teledebatist teise, propageerides seda kui universaalravimit kõigile Eesti probleemidele. Ja kui tont vahepeal väsimuse märke hakkab näitama, üllitavad kesknoored pressiteate, milles teatavad, et 75 protsenti eestlastest toetab astmelist tulumaksu, sellepärast tuleb see kohe kehtestada: siis saaksid kõik kõrgemat palka.

Jutuks hea küll

Usk, et rahvuslik kogutoodang automaatselt suureneb, kui tõsta makse, on niisama jabur kui uskuda, et hiired sünnivad mustast pesust. Samal ajal on avalik saladus, et nii sotsid kui Keskerakond on valitsusse saamise nimel esimese asjana valmis just astmelisest tulumaksust loobuma. Sest astmeline tulumaks on, nagu saarlased ütlevad, “jutuks hea küll”. Samal ajal pole ükski neist jutumeestest kunagi suutnud tõestada, et astmeline tulumaks soosib majanduskasvu.

Soomet ja Rootsit debattides malakana kasutajatel võiks soovitada veidi lähiajalugu vaadata. Rootslaste maksimaalne tulumaks on 57 protsenti. Sellega on nad maailmameistrid, aga kõik on suhteline, sest vaid paarkümmend aastat tagasi oli Rootsi maksimaalne tulumaks 87 protsenti. Samal ajal oli Rootsi riigivõlg 75 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, eelarve pidevas defitsiidis ja totaalne maksukoormus ligi 60 protsenti.

Nüüdseks on Rootsi oma maksukoormuse langetanud 45 protsendini ja ühtlasi on riigivõlg vähenenud 35 protsendini. Vaata neid numbreid, kuidas tahad, aga tulemus on üks: maksude alandamine on andnud kiirema majanduskasvu ja riigile suuremad sissetulekud. Täiesti selge on seegi, et rootslased tahavad oma maksukoormust ja maksimaalset tulumaksu veel kahandada.

Rootsi kunagine sotsiaaldemokraadist rahandusminister Kjell-Olof Feldt kirjutas valitsuse globaliseerumisnõukojale raporti, milles muu hulgas puudutas tulumaksu.

“Kõige suurem kahju kõrgest astmelisest tulumaksust on tõenäoliselt nähtamatu ja kujutab endast asju, mis võiksid toimuda, aga ei toimu: töö, mida ei otsita, või töökoht, mida ei looda; õpingud ja teadlasekarjäär, mida ei teostata; ideed, mida ei viida ellu. Ja kui needsamad asjad teostuvad meie maksusüsteemi tõttu väljaspool Rootsit, jäävad needki sündmused meile nähtamatuks,” kirjutas Feldt. Pange tähele, ta on sotsiaaldemokraat. Seda enam jääb mulle arusaamatuks Eesti sotside ja kesklaste kihk korrata rootslaste vigu ja leiutada reha, mille otsa komistada.

Peame Rootsist eristuma

Mõni nädal tagasi esines Tallinnas Rootsi tuntud majandusteadlane Kjell A. Nordström. Temagi rõhutas Eestist rääkides, et meil pole mingit võimalust Rootsile järele jõuda nende maksusüsteemi kopeerides ja et me peame Rootsist eristuma, meelitamaks siia Rootsi ja ülejäänud Põhjamaade investoreid.

Kui opositsioonipoliitikud Rootsi spetsialiste ei tihka uskuda, uskugu Marju Lauristini. Temagi ütles hiljuti riigikogus inimarengu aruannet tutvustades, et Eestil ei ole mingit mõtet Rootsit-Soomet kopeerida, sest nii me neile järele ei jõua.

Me peame leidma oma tee ja julgema seda käia. Seesama inimarengu aruanne annab selge kinnituse sellele, et Eesti on siiani oma valikud teinud õigesti ja arenenud kõigis punktides kiiremini kui meiega võrreldavad saatusekaaslased.

Praeguse valitsuskoalitsiooni eesmärk on maksurahu, mida tagatakse riigi rahanduse korrashoiuga. Samal ajal tuleks kindlasti esimesel võimalusel vähendada tööjõumakse, sest see toetab töökohtade loomist ja aitab kaasa palgatõusule.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on üks võimalusi, samuti taas päevakorral töötuskindlustusmakse alandamine. Neid makse ei saa langetada olukorras, kus riigieelarve on negatiivne ja majanduse arengu suhtes on riskid üleval. Töötuskindlustusmakse alandamine 2006. aastal ja järsk tõstmine 2009. aastal on hea näide ja hoiatus selle eest, et maksudega tõepoolest ei tohi mängida.

Eestis kehtiv maksusüsteem on meie arengut viimasel 20 aastal väga hästi toetanud. Meie 32,4protsendine maksukoormus on märgatavalt allpool Euroopa Liidu keskmist taset ja üldjoontes on see tase, mida meie majandus kannab.

Siiski ei saa suurematest maksukärbetest rääkida enne, kui riigieelarve on tasakaalu viidud. Laenatud jõukus ei ole jätkusuutlik, seda on meile selgesti näidanud praegu Euroopas vinduv võlakriis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles