/nginx/o/2016/03/10/12060123t1hfacd.jpg)
Hüvasti, Sööbik ja Pisik!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapse täiskasvanuks saamiseni vastutavad tema hammaste tervise eest lapsevanemad. Õige hoolduse korral on võimalik tulevikus hammaste lagunemist vältida.
Selle põhiline eeldus on õige suuhooldus juba esimesel eluaastal ja pärastine regulaarne hambaarsti külastamine. Mida siis selleks teha ja millal minna lapsega esimest korda hambaarsti juurde?
Enamik lapsevanemaid teab, et imiku lutti ja lusikat oma suhu ei topita, kuid lapse hammaste eest hoolitsemine ja puhastamine on mõnel küll tagaplaanile jäänud, mõnel kolmeaastasel mudilasel ei ole veel oma hambaharjagi. Vanemad ei soovi, et lapse suu hambapastaga nii vara kokku puutub.
Pasta võib oodata
Väikelapse hammaste eest hoolitsemist ei pea aga sugugi alustama harja ja pastaga nühkides. Küll aga tuleb suuhügieenile erilist tähelepanu pöörata kohe, kui esimene hammas on lõikunud, ning esimeseks puhastajaks sobib kas marli või pehme näpuhari.
Paariaastasel võib veel vabalt hambaid ka lihtsalt vee ja harjaga puhastada ning pasta võtta kasutusele alles siis, kui laps oskab selle suust välja sülitada. Väikestele lastele meeldib väga täiskasvanuid matkida ning paljud pesevad-sülitavad usinalt juba enne oma teist sünnipäeva.
Millest siis ikkagi tuleb, et mõnel päris väikesel lapsel on ilusa piimahammaste rea asemel koledad pruunid hambad ning halvemal juhul vaid pruunid kontsud?
Kui väikelapse hambad puutuvad liiga pikka aega kokku süsivesikutega, siis hambaemail hävib ja hambasse tekib auk. Seda nimetatakse lutipudelikaarieseks.
Hammaste tervise teema on arutusel olnud ka mitmes sotsiaalmeedia beebigrupis. Kui hambaarsti külastamise koha pealt on vanemad üksmeelel, siis hammaste hoolduse teema kütab tõsiselt kirgi.
On lapsevanemaid, kes pesevad hambapastaga juba lapse esimesi hambaid, kuid on ka neid, kelle mõneaastane laps pole hambaharja veel näinudki. Viimasel juhul põhjendab lapsevanem, et hambapasta on keemia ning tema seda oma lapsele suhu ei topi. Isegi kui viimase väitega nõustuda, siis hambaid peab ometi puhastama, kasvõi ainult harja ja veega.
Käik hambatohtri juurde
Paljud lapsevanemad mäletavad veel aega, kui hambaravikabineti ukse taga oodates käed higistama hakkasid. Mine võta kinni, kas kartuse põhjuseks oli hirm tohtri ees või hoopis kuuldud õudusjutud, aga hambaarsti juurde ei mindud sugugi hea meelega. Tänapäeval on olukord muutunud ning lapsega võiks arsti külastada juba enne, kui hambaprobleemid üldse tekivad.
“Meie soovitame hambaarsti esmakordselt külastada esimese-teise eluaasta vahel,” ütleb Kuressaare perearstikeskuse perearst Mari Soots. Ta lisab, et kuigi soovitatud on ka minna kohe pärast esimese hamba tulekut, siis laste tervisekontrolli juhend ütleb, et hambaarstile peaks minema kolme aasta vanuses, enne seda jagab soovitusi perearst.
Millal külastada väikelapsega esmakordselt hambaarsti?
Kuressaare hambapolikliiniku juhataja Reena Reinväli ütleb:
“Lapse hammaste esimene kontrollimine ja hambaarstiga tutvumine soovitatakse korraldada 2–3 aasta vanuses. Hammaste eest hoolitsemine algab loomulikult kohe, kui hambad lõikuvad. Teadmised selle kohta peaksid emal olema juba enne lapse sündi. Lasteaiaealiste laste hammaste olukord on aasta-aastalt ikka veidi paranenud. Ilmselt muutuvad lapsevanemad laste hammaste eest hoolitsemisel üha teadlikumaks ja tublimaks.”
Emad arvavad
Eve: Minu mõlemad lapsed käisid hambaarstil enne kolmeseks saamist. Tütrel loeti esimesel korral hambad üle ja parandati auk. Veega puhastamine talle ei meeldinud, aga pärast läbirääkimisi arstiga lubas ta plommi kenasti paika panna. Kõik see päädis preemiaga – hambaarst lubas valida kingituse, preili valis kollase sõrmuse. Sealt edasi oli kõik positiivne. Poisil oli esimene käik samuti positiivne. Issiga käis, näitas hambad ette ja tuli koju teadmisega, et mere ääres on kasulikum juua vett kui limonaadi.
Anneli: Me pole veel hambaarstil käinud, aga oleme üsna tublid harjajad, esimesi hambaid nühib laps ise innukalt, tagumisi siis mina. Ma arvan, et kõige hiljemalt sügisel peaksime esimese retke hambaarsti juurde tegema – laps saab juuni algul kolmeseks. Öeldakse, et kolmeselt peaks ikka esimese visiidi sinna ära tegema.
Annely:
Käisime eelmisel sügisel ehk siis, kui laps oli kolmene. Kõik läks väga hästi. Eelnevalt olime vaadanud videot, kuidas Jänkujuss hambaarsti juures käis ja rääkisime lapsega, selgitasime palju, kuhu me läheme ning miks.
Hambaarst oli väga tore ja sõbralik, selgitas lapsele kõike väga põhjalikult. Selgus, et on kolm imepisikest auku. Aga laps oli nõus, et arst need kohe ära parandaks. Pidime siiski ka teist korda minema, aga siis oli ta juba veelgi julgem. Istus üksi tooli ja arvas, et meie võime toast ära minna. Hambaarsti juurest lahkudes sai laps kaasa valida väikese kingituse, mis valmistas taas rõõmu.
Kersti: Ma käin enne teised arstid läbi, kes on lapse kolmeseks saamisel n-ö kohustuslikud, ja vaatan, kuidas laps reageerib neile. Ei tahaks liiga palju arste järjest läbi käia. Kuna minu teada hammastega praegu probleeme ka ei ole, siis polegi nii kiire sellega.
Hambaarstide soovitused:
Kodulehel www.hambaarst.ee jagab suuhügieenik väikelaste hammaste hooldamiseks järgmisi nõuandeid.
- 0–6 kuud
Pehmed näpuharjad. Kui näpuharja pole, siis on kõige lihtsam vahend beebi igemete puhastamiseks tavaline puhas marli või meditsiiniline side, mis keeratakse ümber oma esimese sõrme. Kuidas puhastada? Puhastada tuleb keelt, igemeid ja limaskestasid. Beebi suud tasub puhastada kohe pärast iga toidukorda, sest siis on laps tavaliselt heas tujus ja seega naudib suuhooldust.
Puhastamiseks valige sobiv asend nt selili turvalisel mähkimislaual või voodil. Mõni laps ei taha alati selili olla ja siis on väga mugav hooldada lapse suud teda süles hoides.
Tee nimetissõrmega kõigil igemetel kergeid hõõruvaid-masseerivaid liigutusi.
Puhastamise kestus pole oluline – peaasi, et kõik pinnad üle käiakse ja laps seda naudib.
- 6–12 kuud
Kuuendast elukuust sobivad lisaks marlile ja näpuharjale ka pehmest silikoonist vms närimisharjad ja ka spetsiaalsed beebidele mõeldud pehmete harjastega hambaharjad. Hambapastat kasutada on veel vara.
Tavaliselt on selleks ajaks ka esimesed hambad suhu lõikunud ja nende regulaarne puhastamine kaks korda päevas on väga oluline.
Pidage meeles, et kaaries on nakkushaigus! Nakatumine toimub tavaliselt üsna pea pärast esimeste hammaste lõikumist.
Selles eas on laps ka ise juba huvitatud igasuguste esemete haaramisest ja suhupistmisest. Turvalise kujuga, pehmest materjalist ja hästipuhastatav närimis- või hambahari on esimeseks käeharjutuseks hea valik. Laps peab tundma, et hambapesu on meeldiv igapäevane tegevus.
- 12–24 (36) kuud
Pisikese pea ja pehmete harjastega hambahari on hea valik. Hambapasta kasutamiseks on veel vara. Kuna hambapasta pole mõeldud söömiseks, siis on selle kasutamiseks õige aeg alles siis, kui laps oskab ise pastat suust välja sülitada ja suud loputada.
Oluline on hambad kaks korda päevas korralikult puhtaks pesta. Janujoogiks tasub lapsele pakkuda vaid puhast vett ja seda topsist, mitte lutipudelist! Lapse öisest toitmisest tuleks loobuda, joogiks võib pakkuda puhast vett. Päeval pakkuge lapsele toitu toidukordade ajal ja vältige maiustusi, sh magusaid jooke. Ka mahl ja piim ei sobi janujoogiks, ent sobivad hästi toidu kõrvale.
- 3. eluaastast alates
Hambapesus on kõige olulisem hammaste puhtaks harjamine. Pasta osatähtsus hambapesus on väheoluline ja seega ei ole oluline pasta kasutuselevõtuga kiirustada. Õige pasta ja harja valimiseks ning ka suuhooldus- ja toitumisalaste nõuannete saamiseks võiks külastada suuhügieenikut.
Nüüd võib alustada hammaste hambapastaga pesemist. Eeldus on siiski see, et laps oskab pastat korralikult suust välja sülitada. Hambahari peab olema pisema peaga ja pehmete harjastega. Harja pea peab oma suuruselt sobima lapse suu suurusega ehk mahtuma iga hamba juurde oma tööd tegema lapsele ebamugavat tunnet põhjustamata.
Suuhooldusvahendite hooldamine
Näpuharjad, beebi hambaharjad ja närimismänguasjad tuleb alati pärast kasutamist sooja veega korralikult puhtaks pesta, seejärel kuivatada või jätta õhu kätte kuivama.
Beebide suuhooldusvahendeid ei ole õige hoida hambaharjatopsis koos pere hambaharjadega.
Kui näpuharja vms jaoks on olemas nn säilitustopsik, siis sellel peavad olema õhuavad, sest harja hermeetilises niiskes topsis hoidmine ei ole hügieeniline.
Alati tasub läbi lugeda beebidele mõeldud suuhooldustoodete kasutusjuhend, mis sisaldab ka vastava toote hooldusjuhendit. Mõnda neist võib pesta ka nõudepesumasinas.