Heaks inseneriks juba lasteaias

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRÜGIROBOTIMEISTRID: Martin Kiviraist, Karl Martin Kremmist, Travis Tiitusest ja Gregor Tellerist võivad tulevikus saada vägevad insenerid. Robotileiutajatest on pildilt puudu Rasmus Sõmmer ja Marten Kuusk.
MAANUS MASING
PRÜGIROBOTIMEISTRID: Martin Kiviraist, Karl Martin Kremmist, Travis Tiitusest ja Gregor Tellerist võivad tulevikus saada vägevad insenerid. Robotileiutajatest on pildilt puudu Rasmus Sõmmer ja Marten Kuusk. MAANUS MASING Foto: Saarte Hääl

Igasugune meisterdamine, leiutamine ja klotsidest ehitamine on lastele ikka ja alati huvitav olnud, eriti siis, kui teha seda koos entusiastliku täiskasvanuga.

Kui aga laste lemmikutele – legoklotsidele – lisanduvad veel huvitavad arvutiprogrammid, võib inseneriks saamise pisiku juba lasteaiast kaasa saada. Robootika vastu tunnevad huvi üha nooremad.

Juba kolmandat aastat korraldab MTÜ Robootika legorobotite esitlust ja näitust. Saare maakonna ainsa lasteaiana osaleb selles projektis eralasteaed Naerusuu. Väikeste saarlaste valmistatud robotid on pealinnas ka kiidusõnu pälvinud.

Väga arendav

“See on tänapäeva lapse õppimine legode ja arvuti abil,” räägib Naerusuu lasteaia projekti eestvedaja ja vastava koolituse saanud lasteaiaõpetaja Marianne Artus, lisades, et lapsed tahavad ju nagunii arvutis olla, miks siis mitte ühendada meeldiv kasulikuga. Seda enam, et legorobootika arendab nii mõtlemist kui ka näppude osavust.

Tema sõnul tegelevad legorobootikaga kõik rühma lapsed, aga lasteaia meeskonda on valitud need, kes on üles näidanud suuremat huvi ja kellel koostöö teiste lastega hästi sujub. “See on ka suurepärane võimalus koostööks kolleegidega,” kiidab Marianne Artus.

Alguse sai kõik kolm aastat tagasi, kui otsustati oma lasteaias legorobootikaga tegelema hakata. Kallite vahendite ostmiseks kirjutasid lasteaia omanik Tiia Leppik ja õpetaja Siret Liiv projekti, mis sai ka rahastuse.

Esimesel aastal olid teemaks looduskatastroofid ja eestvedajaks Siret Liiv, keda aitas lapsevanem Madli-Maria Naulainen. Teisel aastal võeti teemaks mõttekoda ehk teistmoodi õppimine. Selle raames uurisid lapsed kassi ja sellest sündis Naerukiisu projekt. Tänavu on teemaks prügitarkus, millest sündis projekt “Prügirobotite pood”.

Selleks, et laste teadlikkust tõsta, alustati prügiteemaliste filmide vaatamisest. Saadi teada, et plastikpudelist saab teha jalgpallisärke. Kui aga plastikpudel maasse kaevata, säilib see seal 500 kuni 1000 aastat. Nii et parem on mõelda, kuidas seda taaskasutada.

Kui filmid vaadatud, olid pisikesed pead ideedest tulvil. Mõtteid ja robotite kavandeid tuli kohe mitu. Kuigi haiguste hooaeg viis mõned väikesed meistrid põneva tegevuse juurest hoopis koju voodisse, sündisid ikkagi vahvad kavandid. Kolm robotit otsustati valmis teha ja näitusele saata. Näitusele saamise tingimuseks oli, et robot peab töötama ja ära mahtuma kõige suuremale LEGO alusplaadile. Saaremaa meistrid tegid aga alusele koguni prügirobotite poe, milles oli kolm robotit.

“Lapsed on ikka nii andekad, mõnest neist saab kindlasti tulevikus insener,” rõõmustab Marianne Artus ja räägib, kuidas lapsed ise programmeerisid ja taustaks muusikat otsisid. Valminud tulemusega jäi rahule kogu lasteaiapere.

Esitlus lasteaias

Eelmisel nädalal said kõik huvilised oma silmaga näha erinevate rühmade laste prügirobotite kavandeid, Naerusuu lasteaia meeskonna plakatit ja robotite esitlust. Kogu seda üritust vedas Prügihunt.

Selleks, et lastele paremini meelde jääks, milleks üldse prügiroboteid vaja võib minna ja miks peab jäätmeid sorteerima, korraldasid kasvatajad vanemate abiga ka ohtlike jäätmete näituse. Saali akendele kogunes igasugust prahti, mis aknalaual seistes võib üsna ohutu tunduda, kuid loodusesse sattudes muutub reostuseks ning võib lindudele ja loomadele väga ohtlikuks osutuda. Kavandatud prügirobotid on aga mõeldud inimesi prügiga toimetulemisel abistama.

“Minu robot viib prügi taaskasutusse ja sorteerib ära,” selgitab ühe masina peamine ehitaja Rasmus tähtsalt ja näitab, kuidas tema robot arvuti abiga liigub. “Sellega saab vee peal ka sõita,” näitab poiss. Mõned väikesed uudistajad küll pelgavad, et masin upub vees ära, kuid Rasmus teatab veendunult, et tema kavandatud robot saab hakkama ka vees. Iga kord kui too prügi kätte saab, teeb ta üsna koledat häält.

Karl Martini ja Gregori robot ei jää oma võimete poolest Rasmuse omale kuidagi  alla. Keeruka roboti ehitamisel olid aabiks ka Travis ja Martin. Nende masin võtab plastikpudelid sisse ja teeb nendest särke. Kõik kohalviibijad võivad näha, kust pudelid sisse lähevad ja kuidas valmivad särgid. Kui pisikeste pealtvaatajate silmad imestusest suureks lähevad, siis saavad nad selgituse, et nii see tõepoolest ongi. Jalgpallisärgid on sünteetilised. Selle roboti abiga võib vahest tulevikus mitu jalkameeskonda riidesse panna. Selleks, et roboti kõik funktsioonid ka päriselt tööle hakkaksid, tuli poistele nõu ja jõuga appi Gregori isa.

Peab saama poest

Kolmanda roboti võimeid tutvustav Marten selgitab, et tema robot sööb plastikpurke ja teeb nendest helbeid, millest siis omakorda midagi kasulikku toota saab. Prügi leidmiseks on tehnilisel vidinal koguni neli silma, et ta prügi paremini näeks, ka seda, mis põõsa all peidus.

Aga see ei ole veel kõik. Poiste plaanide kohaselt võiksid prügirobotid tulevikus välja näha näiteks nagu ämblikud või dinosaurused, et oleks ikka huvitavam. Samuti peaks olema võimalus neid masinaid poest osta. Kas tulevikus ka päriselt selline prügirobotite pood olema saab, näeb siis, kui väikestel leiutajatel koolid läbi on. Aga praegu on prügirobotite mängupood täiesti olemas. Ja kõik huvilised said seda oma silmaga näha.

Seda tõdesid aga kõik esitlusel viibijad, et kui prügiga õigesti toimetatakse, on Eestimaa palju puhtam.

Lapsevanematel ja õpetajatel on laste mängude suunamisel oluline roll. Eakohased põnevad ja kaasahaaravad mängud kodus või lasteaias loovad paremaid eeldusi selleks, et laps valiks arvuti asemel niinimetatud päris mängu. Või veel parem, omandab arvutist tuimalt multika vaatamise asemel esmased programmeerimisoskused. Vahel vajavad lapsed alguses täiskasvanu juhendamist, eeskuju ja ideid, et oleks kergem oma fantaasial lennata lasta.


Legost ja robootikast

Üle-eestilise robootikanäituse korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu ülikooliga. Et robootika paelub üha nooremaid, näitab juba see, et eelmisel nädalavahetusel kohtusid Tallinnas ja Tartus 5- kuni 9-aastased noored robootikud. Toimus kolmas FIRST LEGO League Jr robootikanäitus. Näitusele oodati umbes 1000 last ehk 130 meeskonda üle Eesti.

Marianne Artuse sõnul läks mõnest mandrilasteaiast kohale koguni mitu meeskonda. Naerusuu meeskond nii pikka sõitu ette võtma ei hakanud, nemad saatsid sinna end tutvustava video. Samas loodavad õpetajad, et ehk järgnevatel aastatel tuleb huvilisi juurde ning siis saab reisi näitusele ette võtta juba koos.

Võistluse korraldaja Ramon Rantsus on öelnud, et noorte huvi robootika vastu saab sageli alguse lasteaias või koolis, kui sealne süvendatud huvitegevus ja robootika teadlik toomine õppetöösse toetab robootikahuvi tugevnemist.

“Mida nooremas eas lapsed robootika või reaalteaduste maailmaga kokku puutuvad, seda kirglikumalt ja mängulisemalt nad seosed ja eripärad ära õpivad. Loodame, et robootikavõistlus kui üks väljund tekitab uudishimu ka tulevastel aastatel robootikaga süvitsi edasi tegeleda, sest see on valdkond, kus igasugune potentsiaal on väärtuslik,” ütleb Rantsus Robootika kodulehel www.robootika.ee.

FIRST LEGO League Jr on robootikat, teadust ja tehnikat hõlmav programm, kus kuni kuueliikmelised meeskonnad ehitavad legoklotsidest liikuva mudeli ehk roboti ja uurivad näiteks tänavu prügi mitmekesist maailma. Näitustel demonstreerivad nad oma liikuvat mudelit ja tehtud uurimistööd “Näita mind” plakatiga.

FIRST LEGO League Jr arendab laste meeskonnatöö, eneseväljenduse, esitluse, insenerimõtlemise ja programmeerimise oskusi. Sel kevadel tuleb Ramon Rantsus ka Saaremaale legorobootikast rääkima ja koolitust korraldama. Esialgse info kohaselt plaanib ta ka lastele õpitoa teha.


Emad arvavad legodest

Kati: Värvilised klotsid on üldse väga tänuväärt mänguasjad. Näiteks saab nende abil juba päris pisikese lapse käteosavust arendada ja minu laps õppis tänu nendele klotsidele ka põhivärvid selgeks. Torni ehitab ta hea meelega ja vahel mõtleb klotsid ka autodeks, kuid pildi järgi ta neid veel kokku ei pane. Samas huvi on, aga püsivust eriti mitte. Küll on tal põnev siis, kui ma ise auto kokku panen.

Anne: Minu vanem poiss hakkas legodega mängima juba üsna pisikesest peale. Teda ei huvitanud autod ega traktorid. Kui sai kuueaastaseks, siis pani ta juba vanematele lastele mõeldud komplekte ise õpetuse järgi kokku ja oli väga õnnelik. Tal lihtsalt oli selle peale nutti ja taipu. Samas võin oma pere kogemustest öelda, et teisel lapsel puudus huvi legode vastu täielikult. Vend võis ju ees mängida, aga teda jätsid need klotsid täiesti külmaks.

Siret:

Igasugune peenmotoorika on lapse arengule väga kasulik. Seega on legoklotsid väga tänuväärne mänguasi. Minu laps ehitab ka kodus pidevalt. Samas meeldib talle rohkem, kui teeme seda koos. Eelistatud on meie peres siiski rohkem pusled. Kuid igasugune koostegemine on ju vahva. Peamine on ikka tahtmine koos lapsega mängida. Siis areneb lisaks ajule ja näppudele ka omavaheline suhe tugevamaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles