Mõni õnnetus hüüab tulles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkuste hooaeg on alanud ning taas on lapsed rohkem maal, reisidel või veekogude ääres. Et suvest jääksid meile rõõmsad mälestused, on vaja üle korrata esmaabivõtted.
“Enamik traumasid juhtub lastega kodus,” tõdeb esmaabiõpetaja Mare Kirr. Ta lisab, et kuigi kõiki traumasid pole alati võimalik ennetada, siis suurem osa õnnetusi hüüab tulles ning vanemad võiksid lapse elukeskkonna turvaliseks muutmise nimel pingutada.
Sama oluline on Kirri sõnul esmaabi andes käituda õigesti, ohutult ja kiiresti, et ennetada kurvemaid tagajärgi.
Aprillikuu viimasel nädalal tuli traumapunkti sõita väikesel Mairoldil, kel avastati sääreluus lausa kaks mõra ning poisil tuleb veel mitmeid nädalaid kipsi kanda.
“Laps kukkus õues mängides ja enam jalga alla ei võtnud,” rääkis 3-aastase Mairoldi ema Piirika Muul, lisades, et suurem õde tõi haiget saanud poisi süles tuppa. Ema võttis nutval lapsel riideid seljast vähemaks ja rahustas lapse maha.
Alguses pani ta jalale jahedat peale ja jälgis olukorda. Kuigi jalg paiste ei läinud, oli lapse säär valus ja jalale ta toetada ei saanud. Emale tundus asi väga imelik ja nad läksid Kuressaare haigla traumapunkti kontrolli.
Seal tehti röntgenipilt, mis näitas kaht diagonaalis jooksvat mõra sääreluus. Paar päeva tuli väikesel poisil lahases jalaga haiglas veeta, siis pandi jalg kipsi ning laps sai koju.
Pisikest tegusat Mairoldit aga peaaegu puusani ulatuv kips ei sega. “Teeb kõike,” märkis ema Piirika. Poiss mängib ja sõidab ka mängumootorrattaga. Tõsi küll, liikumine on raskendatud, kuid Mairold harjus sellega kiiresti. Ainult pesta on last raskem, sest kips tuleb kilega katta, et see niiskust ei saaks.
Piirika sõnul on nende peres see kevad üldse raske olnud, sest viga on saanud ka teised pereliikmed. Optimistlik Piirika näeb aga asja positiivsemat poolt – nüüd on tal kodus olemas korralik koduapteek, ta on sidumisel osav ning oskab teistelegi nõu anda.
ESMAABI
- Luumurd
Jälgi paistetust! Laps ei taha liigutada ennast või haiget saanud kohta. Mine traumapunkti või kutsu kiirabi! Suuremate õnnetuste, näiteks kõrgelt kukkumise korral, tuleb kiirabi kutsuda kohe, laps soojalt katta, toestada. Kõrgelt kukkumise korral tuleb esialgu lamaval lapsel paluda proovida, kas ta saab käsi-jalgu liigutada. Kui tegu on imikuga, tuleb laps asetada tasasele pinnale ja kutsuda kiirabi.
- Nihestus
Kahe vanema vahel kiikumine nende kätest kinni hoides näib tavaline ja ohutu, kuid võib lapsele lõppeda traumaga. Trauma võib tekkida ka siis, kui täiskasvanu jonnivat last korralekutsumiseks või kukkumise vältimiseks järsult käest tõmbab.
Küünarliigese osaline nihestus on väikelastel sage vigastus.
Kui lapsel on juhtunud selline trauma, tuleb kiiresti minna traumapunkti. Kodus võib lapsele anda valuvaigistavat siirupit. Kätt ei tohi painutada, vaid seda tuleb hoida või see lihtsalt vastu keha fikseerida.
- Haavad
Väikese marrastuse saab puhtaks pesta veega. Suru haav kinni ja aseta haavale puhas riie.
Kui verejooks on kinni jäänud, tuleb haavakohta õrnalt pesta ja hinnata haava suurust. Kui haav on üle 1 cm pikk ja marrastusest sügavam, on vaja õmmelda. Mine traumapunkti!
Suurema vigastuse korral suru haav puhta riidega kinni ja kutsu kiirabi!
- Ninaverejooks
Vajuta nina kahe näpuga kinni. Pane kuklale ja ninale midagi jahedat. Kui verejooks 20 minuti jooksul ei lakka, kutsu kiirabi.
- Põletused
Kuna lapse nahapindala on väike, võib vähegi suurema ulatusega põletus saada lapsele eluohtlikuks.
Esmatähtis on põletada saanud koha jahutamine jaheda (mitte külma!) veega. Kata põletada saanud koht niisutatud riidega, ülejäänud keha kata soojalt.
Kui on näha põletusville, tuleb kindlasti arsti juurde minna. Vajadusel kasutada paratsetamooliküünlaid.
- Võõrkehad
Kui võõrkeha on sattunud silma, loputa silma silmatilkade või läätsevedelikuga, seejärel tuleb oodata, hoides silma mõnda aega kinni. Kui võõrkeha on ninas, palu suuremal lapsel nuusata. Kui kõrva on sattunud nt putukas, aitab sooja vee kõrva tilgutamine.
Kui laps on mõne väikese eseme alla neelanud ja see on sattunud seedetrakti, konsulteeri arstiga. Kui tegu on metallist esemega, mine arsti juurde!
Kui võõrkeha on sattunud hingamisteedesse ja laps ei suuda seda välja köhida, siis aseta laps peaga allapoole ja koputa talle seljale. Teine variant on laps üle oma põlve asetada ja suruda seljale.
Ära raputa last ja väikeste laste puhul Heimlichi võtet ei kasutata! Kui võõrkeha kohe välja ei tule, kutsu kiirabi!
- Putukanõelamine
Võta astel välja. Kui laps on allergik, anna talle tablett. Nõelamise kohale pane jahe mähis. Kutsu kiirabi, kui lapsel on õhupuudus või ta minestab!
- Puugihammustus
Tõmba puuk aeglaselt ja rahulikult pintsettidega välja, desinfitseeri hammustuskoht.
Pöördu perearsti poole, kui paari nädala pärast tekivad külmetushaiguse tunnused või nahale punetav laik.
- Koerahammustus
Kui verejooks pole suur, siis lase verel natuke voolata, sest see puhastab haava. Seo haav kinni ja mine traumapunkti. Selgita võimalusel välja koera tervislik seisund, sellest sõltub marutõve vastu vaktsineerimise vajalikkus.
- Päikesepiste
Vii laps varju ja võta tal riideid vähemaks. Aseta laubale jahe rätik, lehvita lapsele tuult. Kui lapsel on teadvusehäire, siis kutsu kiirabi.
- Päikesepõletus
Jahuta nahka ja kasuta põletusvastaseid vahendeid. Kutsu kiirabi, kui lapsel on teadvusehäire.
- Allergia
Tunnusteks on sügelev nahk, punetus, lööve, vesine nohu, paistes silmad. Võib esineda ka oksendamist, kõhulahtisust, iiveldust, vererõhu langust või teadvusehäireid. Kui reaktsioon 1 tunni jooksul pärast allergiaravimi manustamist süveneb, tuleb kutsuda arst.
- Mürgistused
Laste puhul on põhilised mürgistuse põhjustajad ravimid ja olmekeemia. Mürgistusega kaasnevad enamasti oksendamine, iiveldus, kiire ja nõrk pulss, võib esineda hingamishäireid (keele lõtvumine), teadvusehäireid (agressiivsus, eufooria, kooma), nahavärvi muutust, tasakaaluhäireid ja suust tuleb spetsiifilist lõhna. Kui laps on kaotanud teadvuse, tuleb ta asetada stabiilsesse külgasendisse. Kutsu kiirabi!
Väikelaps võib uppuda ka vannivette
Suvel mere ääres olles või kui paigutate koduhoovi basseini, tasub esmaabiõpetaja Mare Kirri sõnul arvestada sellega, et väikelaps võib uppuda isegi väga madalas vees või vannis. Ta ei oska end lihtsalt üles upitada – isegi 10 cm sügavune vesi võib talle juba ohtlik olla.
“Omandage elustamisoskused!” soovitab Kirr, lisades, et elustamise alustamine nõuab kiirust, julgust ja enesekindlust. Teadmisi ja oskusi tuleks aeg-ajalt uuendada, sest aja jooksul need ununevad.
Lapse organismi ehitus ja füsioloogia erinevad täiskasvanu omadest, seega päris samamoodi lapse ja täiskasvanu puhul toimida ei tohiks. Lapse organismil ei ole vanusest ja kroonilistest haigustest põhjustatud kahjustusi. Seetõttu on tema taastumisvõime tavaliselt hea.
Erinev on seegi, et lapse ainevahetus ning energia- ja hapnikuvajadus on keha mõõtmeid arvestades suuremad kui täiskasvanul. Lapse elutalitluse muutused toimuvad kiiremini.
Lapse pea on suhteliselt palju suurem kui täiskasvanul. Seetõttu võivad lapse hingamisteed sulguda, kui ta pead liiga palju tahapoole painutada.
Lapse rindkere on elastsem kui täiskasvanul ja ta hingab palju kiiremini kui täiskasvanu. Alla üheaastane laps hingab rahuolekus 40 korda minutis, kuueaastane umbes 20 korda, täiskasvanu umbes 12 korda minutis. Lapse südame löögisagedus on kiire, tavaliselt 100–120 korda minutis.
Lapsel on pulssi kaelal ühisel unearteril sageli raske määrata. Tema pulssi võib katsuda kubemest või õlavarre siseküljelt. Kunstlikul hingamisel ja südamemassaažil kasutatav jõud peab vastama lapse keha suurusele, kuna jõulised võtted võivad põhjustada raskeid vigastusi.
Kunstlik hingamine
- Hingamisteede avamisel painuta lapse pead ettevaatlikult tahapoole, liigsel painutamisel võivad hingamisteed sulguda.
- Sissepuhumise alustamisel kata lapse suu ja ninasõõrmed oma suuga. Alusta kohe sissepuhumisega.
- Lapse elustamisel kasuta rütmi 15–20 sissehingamist ehk kiiremat rütmi kui täiskasvanu elustamisel.
- Puhu õhku kopsudesse ainult niipalju, et tema rindkere tõuseks.
Väline südamemassaaž
- Vastsündinu südame välisel masseerimisel kasuta ainult üht või kaht sõrme ning väikelapse elustamisel ühe käe jõudu.
- Surumisel kasuta sellist jõudu, et vastsündinu rinnak liiguks sissepoole 1–2 cm ja väikelapsel 2–3 cm.
- Elustamisrütm on 1 : 5. Kui elustad üksinda ning sul on raskusi hingamisteede avatuna hoidmisega, kasuta rütmi 2 : 15.