Peaminister Poolas: liikmesriigid töötavad selle nimel, et kõigil eurooplastel oleks üha parem elada

Loora-Elisabet Lomp
Copy
ELi laienemise aastapäeva tähistamisele pühendatud kohtumisel Poolas.
ELi laienemise aastapäeva tähistamisele pühendatud kohtumisel Poolas. Foto: Stenbocki maja

Peaminister Jüri Ratas rõhutas täna Varssavis peetud sõnavõtus, et Euroopa Liidu (EL) tuleviku tagatis on ühtsus ning ühised jõupingutused oma väärtuste ja huvide eest seismisel. 

ELi laienemise aastapäeva tähistamisele pühendatud kohtumisel Poolas osalesid 2004. aastal ning hiljem Euroopa Liitu astunud 13 liikmesriigi juhid.

Peaminister Ratas pidas sümboolseks ELiga liitumise tähistamist Poolas, kus ligi 80 aastat tagasi algas Teine maailmasõda. «Raudse eesriide langemine sai samuti alguse Poolast. Euroopa Liidu laienemine sai võimalikuks pärast Saksamaa taasühinemist. Külma sõja lõpu järel ühinesid 1995. aastal Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. Eesti esitas samal aastal sooviavalduse liitu astumiseks,» sõnas Ratas.

ELi laienemise aastapäeva tähistamisele pühendatud kohtumisel Poolas osalesid 2004. aastal ning hiljem Euroopa Liitu astunud 13 liikmesriigi juhid.
ELi laienemise aastapäeva tähistamisele pühendatud kohtumisel Poolas osalesid 2004. aastal ning hiljem Euroopa Liitu astunud 13 liikmesriigi juhid. Foto: Stenbocki maja

Euroopa riikide juhtidel tuleb Ratase sõnul oma elanikele rohkem selgitada ühiselt tehtud otsuseid ning rääkida väärtustest ja võimalustest, mida kuulumine Euroopa Liitu tähendab. «Liikmesriigid töötavad ühiselt selle nimel, et kõigil eurooplastel oleks üha parem elada. Eelised ja võimalused, mida annavad siseturg, vaba liikumine ning ühisraha tunduvad meie inimestele igapäevaelus enesestmõistetavad,» sõnas Ratas ning leidis, et lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eelne aeg annab hea võimaluse nende sõnumite üle kordamiseks.

Eesti inimeste igapäevaelu on peaministri sõnul Euroopa Liitu kuulumise tõttu aastate jooksul palju muutunud. «Meie majandus on kordades kasvanud, inimeste sissetulekuid mitmeid kordi suurenenud. Kui mitte väga kaua aega tagasi oli meil piirikontroll ja vajasime viisat näiteks Soome sõiduks, siis nüüd on iga päev 34 suurte reisilaevade väljumist Tallinna ja Helsingi vahel ning sõitjatel lihtsam ja kiirem liikuda,» rääkis Ratas. Peaminister tõi esile ka Eesti kodanike kõrget toetust Euroopa Liidule. Näiteks arvab 88 protsenti vastanutest, et Euroopa Liitu kuulumisest on kasu.

Tulevikust kõneldes pidas ta vajalikuks, et liikmesriigid keskenduksid siseturu tugevdamisele, mis laseks kõigil Euroopa ettevõtjatel konkureerida ülemaailmselt võrdsetel alustel. «Meil on vaja pöörata rohkem tähelepanu tehnoloogilisele arengule, et mitte ülejäänud maailmast maha jääda. See on oluline ka meie julgeoleku seisukohalt,» lausus Ratas.

Peaministri sõnul on Eesti alati toetanud Euroopa Liidu laienemist, mis aitab tagada heaolu, stabiilsust ja julgeolekut kogu kontinendil. «Tugevama ja ühtsema Euroopa nimel peame tihendama kontakte ka meie idapartneritega. Keskendume nendega koostöös oma digivaldkonna kogemuste jagamisele,» toonitas peaminister idapartnerluse olulisust. Tänavu möödub kümme aastat idapartnerluse algusest.

Eestiga koos astusid 2004. aasta 1. mail Euroopa Liitu  Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.

Osalesid 2004. aastal ning hiljem Euroopa Liitu astunud 13 liikmesriigi juhid.
Osalesid 2004. aastal ning hiljem Euroopa Liitu astunud 13 liikmesriigi juhid. Foto: Stenbocki maja
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles