MUHU UUDISSED: Uiemad küinlabe kombed

Irena Tarvis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ikka terit. Muhulaste jõulud akkavad koa siis nüid lõpuks läbi suama. Muistsel aal ikka üteldi, et küinlabe oo viimane jõulupüha. Siis tehti viel jõulutoitu ja lõpetati jõuluõlut ää ja köidi kirkus ja külas.

Suuremad kogunemise kohjad, kus rahvas küinlabe kokku soab, oo seevoasta Muhus kohe kindlaste Hellamoal ja Koguvas. Koguvas avatse küinlabe näitus “Tubakast Muhu moodi”. Avamise pidu kuulukse küll ühna iselaani olavad. Ja küinlabe pidamisega põle sellel iseenesest midad pistmist. Näitus avatse kellu kahestteistmest suure kampas suitsetamisega ja suitsurõngaste puhumise õppemisega muuseumi konturi ies. Ja kohe oo üteldud, alaelistel ja mittesuitsetajatel põle sinna üldse lubagid minna. Pärast mudud istutse ja aetse poslori. Seda, kis õpetusi jägab ja iestsuitsetajaks oo, tuleb küll omal voatama minna. Moo tiada põle muuseumis ainumast sõukest isastkid, kis tubaki põske paneb, emastest riakimata. Nõnna et üks import värk.

Hellamoal soab küinlabe süia tiha. Sülti ja tangumakki ep tehta. Tükkis taemetoitusid änamaste ja ieterlikke õlisid pannasse koa sisse. Just nõukstest õlidest änamaste riagtsegid ja neid soab sialt omale pärast kojo seltsi koa osta. Et mekuta ja katsu kohtaspaikas järgi, mis paramini suuga kokku sünnib. Igal ühel ju omad maitsed ja tahtmised. Ja värki oo nüidsel aal ju palju. Põle änam nõnna, et süö seda, mis just lava piale oo pantud ja ole õnnelik, et päris nälgas põle.

Nõnna et küinlabe kombed oo Muhus kohe kõvaste muutun saa voasta taguse aaga. Ep puhka ja seesa sie aeg sii nii kangest midad, läheb niisamma nobesti ietsi kut mõjal ilmas-moas. Voata ete korra ise, kui kange poed Liiva linnas oo! Sured vägevad nutikassad sihes ja muhulased köivad ja paljast piiksutavad nende “püstulitega”. Aga ega sie ep tähända, et inimesed üheteesega änam juttu ep aaks. Just sialsammas puodis köib ühtejuo­ni üks kange teretamine. No põle Kuresareskid nõukest moedi, et sa igale teesele tere ütled, kis levariiuli juures so kõrva seisma juhtub. Sial mõni arvaks, et sa vähä õiuke oled. Aga Liival ju vähemasti talveaegus oo suurem jägu ikka tutvad inimesed, kis poodis vastu juhtuvad. Sui, siis oo, neh, teene lugu. Siis köivad muhulased vahest Orisareskid ühteteist teretamas.

Nõnna et küinlabe oo ikka suur püha, ehkkid sõuke innuvaatilisem. Lauluks vist kuskil ep lähä. Neh, viisipidajad inimesed oo ju änamaste kõik kuo­ris laulmas ja nie piavad omasid jaali pühabeks oidma. Siis oo Kuresares suise laulupidu esimene ettelaulumine.

Et nie kõrid siis sellepääva ikka kenaste okkid täis oleksid!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles