Sadamaaida omanik kaebas džinnimeistrid kohtusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RUUMID VALMIS, RENTNIKKU POLE: Sadamaaita rajatud viinaköögiks sisseseatud ruumid on tühjad ja ootavad uut huvilist.
MAANUS MASING
RUUMID VALMIS, RENTNIKKU POLE: Sadamaaita rajatud viinaköögiks sisseseatud ruumid on tühjad ja ootavad uut huvilist. MAANUS MASING Foto: Saarte Hääl
Džinnitootja ootamatu loobumine ta oma soovide kohaselt ehitatud viinaköögist jättis Sadamaaida omaniku ilma nii rentnikust kui ka rahast, mis oli investeeritud tootmiseks sobilike ruumide ehitusse.

Läinud suvel sõlmitud kokkulepe pikaaegseks koostööks Kuressaare Sadamaaida ja Lahhentagge OÜ vahel džinni destilleerimiseks läks ootamatult vett vedama. Esmakordselt kirjutas Saarte Hääl juba 2017. aastal Lahhentagge kavatsusest avada 2018. aastal Kuressaare ühes vanimas hoones Sadamaaidas käsitöödžinni destilleerimisvabrik.

Veel mullu augusti algulgi kajastas ajakirjandus džinnitootja initsiatiivil, kuidas aida omanik Alo Ehasoo ja Lahhentagge asutaja Tarmo Virki kinnitasid rendilepingu sõlmimist tulevase viinaköögi võtmete üleandmisega rentnikule. Siis oli ruumide valmimiseni jäänud umbes kuu ning veel sama aasta lõpus pidi tootmine algama.

Uus koht on saladus

Nüüd on aga täielikult uue kuue saanud ja spetsiaalselt džinnitootmiseks ehitatud ruumid kinnisvarabüroo vahendusel taas saadaval ning kindel on üks – Lahhentagge džinni seal tegema ei hakata. Tarmo Virki kinnitusel nad Sadamaaita viinakööki ei tee. Kuhu see selle asemel tuleb, ta veel avaldada ei soovinud.

Sõltuvalt kokkulepetest ja Lahhentagge esindajate soovidest lähtuvalt ehitatud ruumid on Ehasoo sõnul nüüd rentnikuta ja temal kui majaomanikust ettevõtjal tulu saamata. Et tal polnud alust viinaköögi majja tulekus kahelda, täitis ta džinnitootja soovid viimseni ning odav lõbu see polnud.

Alo Ehasoo möönab, et poleks ta tulevases rentnikus nii kindel olnud, oleks ta ruumid odavamalt sisse seadnud, et panustada sinna rohkem siis, kui rentnik leitud. “Tegin neile kõik kuni viimse tänavakivini valmis ja panin paika ning siis nad ujusid minema. “Ujusid” selles mõttes, et ei mingit vabandust ega pikaltsaatmist, vaid ebamäärane jutt teistest ruumidest, pidin selle ise neilt välja pinnima, et nad ei tulegi sinna,” kirjeldas Ehasoo. “Usaldasin inimesi, aga näed – tõesti loll olin!”

Ehasoo sõnul oleks olukorra võinud tsiviliseeritud inimeste kombel lahendada, kui Lahhentagge esindajad oleksid talle ise öelnud, et nad leidsid endale sobivama variandi ja Sadamaaida ruume ei vaja. Nüüd on aga džinnitootjatega suhtlemisel tema jaoks kibe maik küljes ja niisama lihtsalt ta sel minna lasta ei saa.

Kokkulepet pole

Tarmo Virki sõnul vahetasid nad küll Alo Ehasooga augustis-septembris lepingute mustandeid, kuid mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni ei jõudnud.

“Kindlasti ei ole lugu päris nii, nagu Kuressaare Sadamaait OÜ juhatuse liige väidab,” toonitas ta.

Alo Ehasoo sõnul ei ole ei tema ega Lahhentagge advokaadid kokkuleppele jõudnud. “Põhimõtteliselt nad (džinnitootja – toim) lihtsalt eitavad meie koostööd. Et meil pole lepingut allkirjastatud, aga iga inimene Saaremaal on korduvalt näinud artikleid ja pilte, kus nad ütlevad, et hakkavad Sadamaaidas tootma.”

Mõni nädal tagasi võttis Harju maakohus Kuressaare Sadamaaida kaebuse menetlusse ning Ehasoo sõnul on algatatud tsiviilasi. Kui esmajoones nõuab aida omanik Lahhentaggelt välja saamata jäänud renditulu lühikese aja eest, siis kaalutakse menetluse käigus esitada ka kahjunõue tootmisruumide ehituskulude eest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles