Vabariigi aastapäev turnimissaalis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Eesti Vabariigi väljakuulutamise aegu 1918. aasta veebruaris Pärnus ja Tallinnas oli Saaremaa okupeeritud Saksa vägede poolt ja igasugu poliitiline tegevus oli siin keelatud,” kirjutab ajaloolane Bruno Pao. “Alles sakslaste lahkumise järel novembri lõpus hakati Kuressaares kohalikke võimuesindusi looma.”
Esmane vajadus oli korra loomine Kaitseliitu astunud meeste jõul ja omavalitsuse moodustamine poliitiliseks tegevuseks ning toitlustusprobleemide lahendamiseks.
Saksa sõdurid olid rekvireerinud taludest viimased viljatagavarad ja viinud lautadest koduloomi. Mõisad olid veel endiste omanike käes. Maareform jõudis saarele alles 1919. aasta lõpul.
Alanud Vabadussõda vajas aga rindele mehi ning neile toitu ja riideid. Majanduslikud raskused, mida oli tekitanud Esimene maailmasõda, ärritasid inimesi ja teave sammudest elu edasiseks korraldamiseks levis meie meretaguse eraldatuse tõttu puudulikult. Polnud veel ringhäälingut ja kohalikud ajalehed alles hakkasid jalgu maha saama. Elati rohkem kuulujuttudest.
Olukorra stabiliseerimiseks saatis Ajutine Valitsus maakondadesse laialdase võimuga komissarid. Jaanuari algusest maikuuni oli selles ametis Saaremaal kohalikku päritolu Victor Neggo, hilisem tuntud haridustegelane. Ta tutvus siin olukorraga kõigis valdades. Hetkel, kui Muhus puhkes 16. veebruaril konflikt mobiliseeritud meeste ja riigivõimu esindaja vahel, hiljem üle saare suureks ja veriseks paisunud mäss, viibis Victor Neggo Uuemõisas Pöide vallavalitsuses. Ta helistas Kuivastu postkontorisse, et kuulujuttu kontrollida, ja sattus juba kontakti mässumeestega.
Õnneks ta ei tutvustanud ennast ja pääses kiire küüdihobusega kõrvalteid kasutades Kuressaarde, kuhu mässulised ei jõudnudki. Jäid nad ju Upale ja Kellamäele meeste kogumiseks pidama ning elasid üle seljatagant ootamatult mässu maha suruma saadetud kapten Jaan Klaari päästeüksuse verise arveteklaarimise.
See võttis rahva tõsiseks. Hakati mõistma oma riigi sünnivalusid. Ehmatas kõige aktiivsemate mässajate hukkamine linna külje all Kullimäel.
Aga elu vajas elamist, kogukondade liitumist ja leppimist. Õpiti tundma iseseisvuse saavutamise hinda ning leinati oma langenud poegi ja isasid. Victor Neggo nõustamisel korraldati 24. veebruaril 1919. aastal alles kuu aega varem eestikeelseks gümnaasiumiks muudetud vana tsaariaegse astronoomilise torniga õppehoone (praegune Kuressaare Vanalinna kool) turnimissaalis – nagu ajaleht kirjutas – esimene Eesti Vabariigi aastapäeva aktus Saaremaal. Pidukõne pidas Muhust pärit mereväe ohvitser, kapten Jaan Klaar.
Sellest pidulikust sündmusest saab homme sada aastat.