Bataat passib nii supi- kui ka lillepotti
2. mai 2019, 09:25
Toidupoes juurviljaletis müüdav maguskartul on juba paljudele tuttav, lillesõbrad on ehk kasvatanud suvelilleamplis seda dekoratiivsete lehtede pärast, aga kasvuhoones võiks proovida ka mugulaid kasvatada.
Bataat ehk maguskartul ehk söödav lehtertapp (Ipomea batatas) on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, mida tuntakse ainult kultuurtaimena.
Lehtertapp (Ipomoea) on ühe- või mitmeaastaste, enamasti väänduvate vartega rohttaimede, harvemini põõsaste perekond kassitapuliste (Convulvulaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 300 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Lehtertappude õied on lühiealised, kestavad enamasti vaid ühe päeva. Taim aga loob üha uusi õisi juurde ja selliselt kestab õieilu juulist septembrini. Lehtertapud sobivad suurepäraselt plankude, müüritiste ja aedade haljastamisel.
Bataat pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Euroopasse tõid bataadi hispaanlased. Tänapäeval kasvatatakse bataati kõikjal troopilise või subtroopilise kliimaga maades. Kõige suuremad bataadi ekspordimaad on Iisrael, Lõuna-Ameerika ja Itaalia.
Taim on puhmikutaoline, roomavate vartega, väädid hoiduvad maadligi ja moodustavad tiheda sasipuntra. Väädid juurduvad sõlmekohtadelt, kuhu moodustuvad peagi söödavad mugulad. Olenevalt sordist võivad lehed olla ümarad, südajad, terved kuni sõrmjalt lõhestunud. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva.
Mugulad võivad olla ümaravõitu, pikergused, värtnakujulised või ruljad terava tipuga, enamasti 10–30 cm pikad ja kaaluvad 0,2–3 kg (keskmiselt 1 kg). Maitselt magus, küpsetatult sarnaneb külmasaanud kartuli või ahjuküpse kaalikaga. Sobivad maitseained on kõik värsked või kuivatatud vorstirohud: majoraan, tüümian, puned, iisop ja aed-piparrohi.
Bataat katmikalal
Isiklike ja mitme teise entusiasti kogemustele tuginedes kinnitan, et bataati saab kasvatada ka Eesti oludes suuremas kütteta kasvuhoones tomati või magusa pipra aluskultuurina. Bataat katab roomava varrestikuga mullapinna, laskmata seal kasvada umbrohul, aga takistab samas mullakooriku teket. Eriti tähtis on see magusale piprale, mille juurestik on pindmine ega talu mulla kobestamist.
Meie oludes ei moodusta bataat küll väga suuri mugulaid, samas tunduvad need maitsvamad. Arvatavasti mängib siin rolli teine kasvukoha kliima kui bataadi kodumaal.
Eestis on kõige etem bataati paljundada varrepistikute abil. Selleks võtta veebruari alguses 3–4 mugulat. Mugulatest torgata keskelt risti läbi kaks puust tikku, et mugula saaks panna veega täidetud purki, nii et mugul jääks poolenisti vette. Purki hoida võrdlemisi soojas (25 kraadi) ja valges kohas. Nii mõnigi mugul võib ka mädanema minna.
Sobiv varrepistik on 20–30 cm pikkune ja nelja lehega. Pistikud istutada poolviltu kahekaupa 15 cm läbimõõduga hariliku aiamullaga täidetud potti, nii et kolmandik pistikust jääks mullast välja. Kasvukohale istutada pistikud siis, kui katmikala mulla temperatuur on vähemalt 20 kraadi.
Roomavad varred juurduvad sõlmekohtadel ja hakkavad mugulaid kasvatama. Ühele varrele jätta 2–3 juurdunud sõlmekohta. Äranäpistatud noori võrseotsi saab süüa kuumtöödeldult.
Ilubataat
Lisaks juurviljaletile leiab bataate juba mitu aastat meie aiandites ja puukoolides. Lehtdekoratiivsed bataadivormid ‘Blackie’, ‘Tricolor’ ja ‘Marguarita’ sobivad nii peenrale pinda katma kui ka rõdukasti või amplisse rippuma. ‘Blackiel’ ja ‘Tricoloril’ on sõrmjalt lõhestunud lehed, ühel mustjaspunased, teisel põnevalt valge-roosa-rohelisekirjud. ‘Marguarita’ uhkeldab aga erksalt kollakasroheliste südajate lehtedega.
Bataati saab Eesti oludes kasvatada suuremas kütteta kasvuhoones tomati või magusa pipra aluskultuurina.
Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Segage turbamulda kompostmulda ja lisage veidi liiva. Paigutage mugul, terav tipp ülespidi, poole võrra sellesse segusse. Potil peavad kindlasti olema vee äravooluavad. Kastke põhjalikult, kuid jätke meelde, et muld peab kastmiskordade vahel kuivama.
Kui tahate kõrget taime, laske vartel mööda tuge üles ronida. Kui soovite aga põõsasvormi, lõigake iga uus võsu altpoolt lugedes 3. või 4. lehe juurest maha. Taim hakkab siis kiiresti harunema ja muutub tihedaks. Äralõigatud juppidele saab vees või viljakas mullas kiiresti ja kergelt juured alla ajada. Enne sügisesi öökülmi kaevake mugulad välja, kuivatage ja säilitage üle talve kuivas materjalis (vermikuliit, perliit või kuiv turvas) jahedas kuivas keldris.
Kui mugulad hakkavad kevadel idusid ajama, lõigake need sektoriteks (jättes vähemalt ühe silma sektori peale) ja istutage need pärast öökülmade möödumist õue või potti. Mugula võib varakevadel panna veega täidetud laia suuga klaaspurki võsusid ajama. Hiljem võite need ära lõigata ja mullas või vees juurutada. Konteinertaimed või hilissuvel võetud juurutatud pistikud võib üle talve hoida jahedas valges siseruumis.
Üheaastase ilutaimena kasvatatakse Eestis kuni kolme meetri kõrgusele ronivat lehterjate, paljudes värvitoonides õitega verevat lehtertappu (I. purpurea) ja kolmevärvilist lehtertappu (I. tricolor), kõrgus umbes poolteist meetrit. Seemned taimede ettekasvatamiseks külvake märtsis-aprillis. Idanemise kiirendamiseks võib seemneid enne külvamist 24 tundi jahedas vees leotada. Temperatuuril 18 kraadi kestab idanemine kuni 2 nädalat. Kasvukohale istutage taimed pärast öökülmaohu möödumist mai teisel või juuni esimesel poolel.
Maguskartul kulinaarias
Kasutamine on sarnane kartuli tarvitamisega. 100 g bataati sisaldab 108–121 kcal energiat. Vett on mugulates 68–72, tärklist 25–31, valkaineid (proteiini) 1,0–1,7 ja rasvaineid 0,2–04 protsenti. Mineraalelementidest sisaldavad mugulad kõige rohkem kaaliumi.
Vitamiinidest tasuks eile tõsta C-vitamiini (16–22 mg/%), mida on küll poole võrra vähem kui meie sügiseses kartulis. Küll sisaldavad värvilisema mugulasisuga bataadid rohkesti karoteeni ehk A-vitamiini eelvitamiini, millest inimorganism sünteesib endale vajaliku A-vitamiini, lähenedes selle näitaja poolest porgandile.
Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist tärklist, krõpse, jahu ja alkoholi. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. Süüa võib ka noori lehti ja võrseid, aga neid tarvitatakse kuumutatult (hautised, supid). Pange noored võrsed sõelale, tõstke viieks minutiks kergelt soolaga maitsestatud keevasse vette ja jahutage külma jooksva vee all maha, sedasi võib neid julgelt kasutada smuutides.
Hoides mugulaid mõne päeva külmkapis, muutuvad need veelgi magusamaks. Omaette tervislikuks maiuseks on kuivatatud bataadilõigud.
RETSEPTID
Bataadi püreesupp
1 bataat (250–300 g), 1,5 klaasi liha- või aedviljapuljongit, 1 klaas rõõska piima, 1 sl nisujahu, 1 sl koorevõid, 1 kuhjas sl pruuni suhkrut.1 tl värskelt riivitud ingverit, noaotsaga jahvatatud muskaati ja kaneeli ning maitseks veidi soola. Koori bataat, lõigu väiksemaks ja keeda vees parajalt pehmeks (20–30 minutit). Vala keeduvesi ära, lisa kuum puljong, väheses külmas vees lahtiklopitud jahu ja kõik teised komponendid peale piima. Mikserda segu korralikult läbi, pane keedunõusse. Nüüd sega juurde piim ja keeda tasasel tulel 5–10 minutit. Serveeri kuumalt koos röstsaiaga.
Praetud bataat
1 kg bataati, 2 sl praadimiseks sobilikku taimeõli, 1 kuhjas sl võid, 1 kuhjas sl peeneks hakitud värsket tilli ja maitseks veidi soola. Kastmeks 1 klaas lahjat hapukoort või maitsestamata jogurtit. Kori bataat, pese külma veega ja lõigu 1 cm paksusteks viiludeks või kangideks. Aja õli ja või pannil kuumaks ning prae bataat pidevalt segades kiiresti kergelt helepruuniks. Aseta praetud bataat ahjupotti, maitsesta vähese soolaga ja hauta kaane all tasasel tulel lõplikult valmis. Serveeri koos tilli ja soolaga maitsestatud hapukoore või jogurtiga.