Eesti Panga eksjuht: õhus tunda kriisi eelaimdust (43)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
2. mai 2019, 10:34
Eesti Panga endise presidendi Andres Lipstoki sõnul on praegu Eesti majanduses 2006 ja 2007. aastale sarnast eufooriat, mis viis majanduse ülekuumenemiseni ja seejärel kriisini.
Kõik Eesti Panga juhid arutasid panga 100. juubelile pühendatud videoloos Eesti majanduse suurimate väljakutsete üle.
Aastatel 2005-2012 keskpanka tüürinud Lipstok ütles, et praegu on tunda ülekuumenemise märke, eriti ehitussektoris, kust ka eelmine majanduskriis alguse sai. Lipstoki sõnul on Eesti Pank sellest aru saanud, kuid probleemi peab tunnistama ka valitsus, kuna ainult nii saab olukorda parandada.
Vahur Kraft, keskpanga juht aastatel 1995-2005, ütles, et valitsuse roll majanduses on stabiilse, ettearvatava ja jätkusuutliku keskkonna loomine. «Järsud muutused pole kunagi head. Samal ajal on oluline teha muudatusi, mis toovad kaasa majanduskasvu ja seeläbi sissetulekute kasvu,» rääkis Kraft.
Eesti Panga esimene president Siim Kallas sõnas, et investeeringute Eestisse meelitamiseks on vaja viit asja. «Esiteks turg. Teiseks õiguslik turvalisus, et keegi sinu ettevõtet ei riigista. Kolmandaks kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Neljandaks hea maksusüsteem,» loetles Kallas. Kõige olulisemaks pidas ta aga viiendat müügiargumenti.
«See tähendab, et välisinvestor peab olema teretulnud. Must be welcomed. Välisinvestor tahab, et neid siin tervitataks, mitte ei sõditaks vastu. Minu arust suhtumine välisinvesteeringutesse on praegu Eesti majanduse suurim probleem,» rääkis Kallas.
Eesti Panga praeguse presidendi Ardo Hanssoni sõnul on majanduse hetkeseis rahuldav. «Kui veel kvartal tagasi oli meie majanduskasv liiga kiire, siis praegune tempo on küllaltki hea. Eesti majandus vajab rohkem stabiilsust,» märkis ta. Siiski tõi ta välja kaks probleemi, mis ettevõtjaid kõige rohkem pitsitavad: esiteks töökäte puudus ja teiseks maksu- ja majanduspoliitika ettearvamatus.