Õppus: mis saab, kui küberrünnaku tõttu elekter ära kaob?

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Täna ja homme toimub Kevadtormi osana Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA), Kaitseliidu küberkaitseüksuse, Kaitseväe küberväejuhatuse ning energeetikaettevõtete ühine küberõppus.

Kevadtormi ajal peetava küberõppuse Kübertormi stsenaarium järgi tuleb lahendada hädaolukord, mille põhjustas elektrialajaamast leitud seade, mis tekitab energeetika ettevõtete süsteemidesse ohtlikud tagauksed ja anomaaliad.

«Meie jaoks igapäevased teenused nagu elekter ja vesi ning ka Eesti julgeolek sõltuvad iga aastaga järjest rohkem infotehnoloogiast. Julgeolek pole kunagi varem sõltunud nii palju infotehnoloogiast kui täna. See ei ole iseenesest nõrkus, kuid see on suur vastutus riigile ja ettevõtetele. Me peame mõtlema ja valmis olema selleks, et kõike saab rünnata. Ja nii ei erine teistest süsteemidest ka energiasektor,» ütles RIA juhtivekspert Kaido Tee. «Infosüsteemide tervisest sõltub, mis hakkab toimuma füüsilises maailmas. Võite ette kujutada milline olukord on riigis, kus küberrünnaku tõttu pole nädal aega elektrit,» lausus Tee.

«Teoreetiliselt on võimalik igasse süsteemi sisse murda, mistõttu peame oleme kontaktis partneritega, kellega me hakkame päriselt süsteemi nõrkust lappima. On hilja hakata kriisi ajal üksteist tundma õppima,» tõi Tee välja põhjuse, miks harjutatakse valmisoleku tõstmist. Õppuse käigus mängitakse läbi ka seda, kuidas riik suunab oma kübervõimekuse erasektori kaitseks. «Kui eraettevõte vastutab elektrienergia või veevarustuse eest, siis on riigil vaja, et need teenused maha ei kukuks. Sestap harjutame ka seda, kuidas riigisektori spetsialisti ehk küber-kiirreageerijad saaksid firmasid aidata.»

Kahepäevalises õppuses osalevad ka Elering, Elektrilevi ja Eesti Energia. Osapooled peavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid testima, jälgima digitaalset infovahetust ja seda analüüsima ning selgitama välja pahavara päritolu.

Tagasi üles