Jaak Madison: Valimistest sõltub Euroopa tulevik

Suveräänsete rahvusriikide Euroopa eest võitlejad (pildil kohtumisel aprillis Prahas) saavad Euroopa Parlamendi valimistega üksjagu mõttekaaslasi juurde. Foto: David W Cerny

Eesti esindus Euroopa Parlamendis ei ole suur: vaid kuus liiget 751st. Suurbritannia lahkumisega saab Eesti juurde ühe koha ja europarlament muutub väiksemaks: jääb “vaid” 705 liiget. Kas on väga vahet, kes on Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed, kui enamik neist ajab nii-öelda “ühtse Euroopa” ehk föderalistide asja?

Euroopa Parlamendi fraktsioonid, mis esmapilgul paistavad kui poliitilised oponendid, tahaksid senisest veel rohkem liitriigistumist, kus näiteks Eesti-sugustel rahvusriikidel pole midagi kobiseda “suveräänsuse” kohta. Toon mõne eriti terava näite.

Kui Euroopa Parlament hääletas möödunud aasta aprillis resolutsiooni üle, millega kiidetakse heaks võimalikud sanktsioonid Ungari vastu, kuna too ajab suveräänset migratsiooni- ja justiitspoliitikat, toetasid seda nii Tunne Kelam (Euroopa Rahvapartei/demokraadid), Kaja Kallas (ALDE), Ivari Padar (sotsid) kui Indrek Tarand (rohelised). Tegemist oli selge sammuga, millega näidati ustavust föderalistlikule Euroopa Liidule, kus iseseisval mõtlemisel liikmesriikides pole kohta.