Moosisuhkur muudab koduste mooside ja keediste valmistamise imelihtsaks ja kiireks. Lisaks sellele saab just täpselt sellise mõnusalt paksu moosi, kus lusikas sees püsti seisab ning mida on hea saiale määrida. Ja mis veelgi olulisem, suhkrut on moosile vaja lisada märksa vähem.
Kui moositeoga seostub teile tundide pikkune kuuma pliidi ääres vaaritamine ning katsetamine, mis on see õige suhkru kogus, et moos ei oleks liiga magus, aga säiliks siiski kaua, siis moosisuhkruga on see kõik käkitegu! Tavalise suhkruga keedetud moos võib jääda tihti liiga vedel, ent moosisuhkru abil saab hea paksu konsistentsiga moosi. Põhjus on selles, et moosisuhkur sisaldab lisaks tavalisele suhkrule veel looduslikku tardainet – puuviljapektiini.
Pealegi pole vaja moosi väga pikalt keeta, sest pektiin vajab korralikuks lahustumiseks ja «tööle hakkamiseks» üsna vähe aega. Juba üksnes 10-12 minutist piisab. Liiga pikk keetmisaeg võib pektiini tarrendavat toimet hoopis pärssida ja moos võib jääda liiga vedel. Moosisuhkru kilohind on võrreldes tavalise suhkruga küll pisut kõrgem, kuid moosisuhkrut kulub märksa vähem ning ka pliidi ees kulub tunduvalt vähem aega. Ühe kilogrammi marjade jaoks on vaja vaid 500 grammi moosisuhkrut, et saada maitsev ja paks moos.
Kuna moosisuhkruga keedetud moosis on suhkrut poole vähem, on moosi säilimiseks tootesse lisatud kaaliumsorbaati, säilitusainet, mida esineb looduslikult ka näiteks pihlakamarjades. Tänu kaaliumsorbaadile säilib moos hästi ka toatemperatuuril ning seda pole vaja hoida külmkapis või keldris.
Miks ei võiks tavalist suhkrut moosi sisse lihtsalt vähem panna? «Suhkur toimib moosi sees loodusliku säilitusainena sidudes mikroobide eluks vajalikku vett ning takistades bakterite levikut,» selgitab Dansukkeri moosisuhkrut maale toova Nordic Sugar esindaja Eve-Liin Salumäe ning lisab, et tavalise suhkru kogust võib moosis vähendada küll, aga moos ei kipu siis enam nii hästi säilima, v.a sügavkülmas. Tänu moosisuhkrule lisatud kaaliumsorbaadile säilib moos isegi toatemperatuuril väga hästi.
Umbes samamoodi töötab ka marmelaadisuhkur. Kuna pektiini on selles isegi rohkem kui moosisuhkrus, siis on võimalik saada veelgi paksema konsistentsiga moos. Bakterite leviku takistamiseks tuleb marmelaadi ikkagi jahedas hoida, ehkki ka marmelaadisuhkur sisaldab kaaliumsorbaati. Marmelaadisuhkruga saab teha n-ö kiirmoosi. Võtke sügavkülmutatud marjad, lisage veidi vett ja marmelaadisuhkrut, laske keema ning maitsev moos ongi valmis, jagab Salumäe põnevat retsepti.
Hästisäiliva moosi suhkruspikker:
1 kg tavalist suhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju
1 kg moosisuhkrut = 2 kg või 4 liitrit marju
1 pakk (330g) marmelaadisuhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju
Uuri lähemalt www.dansukker.ee