Nädalakommentaar: Eesti töösturid ei suuda gravitatsiooni eirata

Tööstus. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv on aeglustumas, läheb siinsel tööstusel endiselt veel hästi. Pikemaajaliselt ei suudeta gravitatsiooni siiski eirata, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.

Ekspordi suure osatähtsuse tõttu Eesti sisemajanduse kogutoodangus on meie majanduse käekäik otseses sõltuvuses sellest, kui hästi läheb meie kaubanduspartneritel. Kahjuks ei ole uudised selles vallas liialt julgustavad. Kolm kõige tähtsamat sihtkohta siin toodetud kaupade jaoks on Soome, Rootsi ja Saksamaa, kuhu mullu liikus ligi 40% kaubaekspor­dist.

Täna on aga kõigi kolme riigi majandused selgelt aeglustumas. Kõige nähtavamad on probleemid mõistagi Saksamaal, kelle majanduskasv 2018. aasta teises pooles täielikult peatus. See peegeldus ka Eesti ekspordinumbrites, mis samal ajal kahanema hakkasid ja viimases kvartalis koguni 7% võrra kukkusid. Rootsi ja Soome suunal on olukord parem, kuid trend siiski sarnane. IMFi viimase majandusprognoosi põhjal peaks kolme riigi keskmine majanduskasv olema tänavu 2018. aasta omast ligi 0,8% aeglasem, mis on jõuka riigi mõistes väga suur number.

Tööstus on siiani suutnud trendi eirata

Hoolimata kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumisest on Eesti tööstus suutnud vastutuult siiani trotsida ja näitab endiselt muljetavaldavaid kasvunumbreid. Kuigi märtsis piirdus tööstustoodangu kasv aastases võrdluses 2%ga, tulenes see suuresti mõõnast elektrienergia tootmises. Töötlev tööstus suutis tootmismahtu kasvatada lausa 8% võrra.

Esimese kvartali kokkuvõttes on tööstustoodang suurenenud 4%, sealhulgas töötleva tööstuse oma 6%. Tegevusalade lõikes on pilt siiski küllalt eripalgeline ja mitmed harud on kogenud ka tootmismahtude kahanemist. Neist märkimisväärseim on langus puidutööstuses, mis on aastaid Eesti ekspordi ja tööstuse kasvu eest vedanud. Langus on olnud siiski mõõdukas, esimeses kvartalis -2%.

Tööstustoodangu kasvule on enim aidanud kaasa telekommunikatsioonielektroonika. Elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas esimeses kvartalis 2018. aasta sama ajaga võrreldes 30%, kuid sealsed numbrid sõltuvad ennekõike ühe ettevõte käekäigust. Kahekohalist kasvu on näidanud veel kütteõlide tootmine, kuid üllatuslikult ka ehitusmaterjali- ja mööblitööstus. Mõlema tegevusala jaoks on negatiivse mõjuga Põhjamaade kinnisvaraturu jahtumine ja nõudlus ehitusmaterjalide järele peaks tänavu vähenema ka kodumaal. Ekspordistatistikat vaadates on müüki suudetud kasvatada aga just ennekõike Rootsi ja Norra suunal.

Suurtest tegevusaladest, mille varasemad tulemused pole olnud parimate killast, on nüüd heas kasvuhoos veel toiduainetööstus ja metalltoodete tootmine, kus toodang suurenes esimeses kvartalis vastavalt 5% ja 3%.

Tööstuse kindlustunne on madal

Negatiivsem vaade tulevikule peegeldub ettevõtete küsitlustes. Euroopa Komisjoni poolt koondatav tööstussektori kindlustundeindeks on alates eelmise aasta lõpust olnud tugevas languses ja kahanenud tänaseks tasemeni, kus see viimati oli enam kui kolm aastat tagasi, 2015. sügisel. Uute tellimuste ekspordiindeks oli esimeses kvartalis siiski ligilähedaselt 2018. aasta tasemel. Nii on negatiivse konjunktuuri taustal siiski raske uskuda, et järgnevad kvartalid aasta algusega võrdväärselt edukaks osutuksid.

Ajutiste probleemide kõrval turukonjunktuuriga on tõsisem küsimus siinse tööstuse pikaajaline konkurentsivõime. Kuigi töötlevas tööstuses oli mullu hõivatud 19% tööl käivatest inimestest, siis andis see vaid 15% kogu riigis loodud lisandväärtusest. Võrdluseks on muidu meiega sarnase majanduse ja lähiajalooga Leedus see suhe täpselt vastupidine, rääkimata Põhjamaadest.

Põhjus – Eesti tööstus on väga tööjõumahukas, kuid selle toodang on odav. Praegune kiire palgakasv on seda suhet muidugi juba parandamas, kuid töökohtade hinnaga. Loodetavasti leidub siiski piisavalt konkurentsivõimelisi ettevõtteid, kes on valmis võtma lahkujate koha.