Sotsiaalmeedias menukas vene Kremli-kriitik avaldas viimaks oma nime

Sotsiaalmeedias menukas vene blogija Aleksandr Gorbunov. Foto: BBC

Sotsiaalmeedias varjunime StalinGulag alt Kremlit kritiseeriv menukas vene blogija osutus 27-aastaseks ja spinaalse atroofia tõttu ratastoolis Aleksandr Gorbunoviks.

Oma seisundi tõttu parema käe nimetissõrmega kirjutavast Gorbunovist on saanud president Vladimir Putini ja tema režiimi üks häälekamaid kriitikuid. Ta kajastab enda sõnul Putini süsteemi silmakirjalikkust ning igapäevaseid ebaõiglusi, millega tavavenelased peavad silmitsi seisma.

Lõikava huumorimeele ja ohtrate roppuste poolest tuntud StalinGulagil on Twitteris ja Telegramis umbes poolteist miljonit järgijat ning arvatakse, et tema sõnumid jõuavad sotsiaalmeedias veel mitme miljoni inimeseni.

StalinGulagi autori isik püsis aastaid Venemaal saladuses, kuid Gorbunov otsustas oma nime avaldada pärast seda, kui võimud hakkasid eelmisel nädalal taga kiusama tema 65-aastast ema ja 80-aastast isa.

Musta pea ja kitsehabemega Gorbunovi sõnul on olukord tema ja ta naise jaoks pingeline.

«Nad võivad igaühe kergesti kinni pidada ja vangi panna,» lausus Gorbunov usutluses uudisteagentuurile AFP. Ta lisas, et isegi lühike vanglasviibimine võib ta lihtsasti tappa.

«Neid ei huvita.»

Teisitimõtlejatel läheb Venemaal viimasel ajal aina halvemini. Putin allkirjastas märtsis seadused, mis lubavad kohtutel trahvida ja lühikeseks ajaks vangi panna inimesi, kes näitavad üles lugupidamatust võimude vastu või kes avaldavad «võltsuudiseid».

Neetud kangelane

Gorbunov, kes suutis endale edukalt finantskaupleja ameti selgeks teha ja sellena ka tööd leida, pelgab avalikkust, kuid astus sel nädalal ikkagi avalikkuse ette. Esmalt andis ta usutluse Briti ringhäälingule BBC ja seejärel ka AFP-le, sest politseinikud otsisid relvadega vehkides läbi tema vanemate kodu Põhja-Kaukaasias asuvas Mahhatškala linnas.

Tema sõnul on hirmutatud ka tema sugulasi Moskvas.

«Kui võimud pelgavad seda, mida ma kirjutan, siis on nad väärtusetud.»

Gorbunovi lugu jahmatas Venemaad.

«See isik on neetud kangelane,» lausus stsenarist Andrei Rõvkin, samas kui autor Deniss Bilunov nimetas Gorbunovit «aasta inimeseks».

Solidaarsuse märgiks kinnitas eksiilis elava sõnumirakenduse Telegram asutaja Pavel Durov StalinGulagi konto ning pakkus Gorbunovile abi välismaale kolimiseks.

Gorbunovi sõnul teeb talle kaasvenelaste toetus talle rõõmu. Siiski rõhutas ta, et ta pole ei kangelane ega opositsiooniaktivist. Tema sõnul paneb ta kirja vaid oma mõtteid teemadel, mis ulatuvad Venemaa välispoliitilistest apsakatest Putini siseringi küllusliku elustiilini.

«Riigis toimuv on kohutav,» lausus Gorbunov. «Mind ajab enim vihale ebaõiglus».

Gorbunov elab Moskvas ühes korteris koos oma elukaaslasega, kellega nad on olnud koos seitse aastat. Tema palgal on kaks autojuhti ja üks abi ning tema sotsiaalelu on aktiivne.

Ta ei soovinud oma sissetulekut täpsustada, kuid ütles, et ainuüksi üüri ja abiliste palga tasumiseks kulub tal iga kuu umbes 400 000 rubla (5500 eurot).

Gorbunov keeldub ravimeid võtmast, sest teda vaevav haigus on ravimatu ning tal pole oma tuleviku kohta illusioone.

«Ma ei taha muuta oma elu totraks lahinguks,» lausus ta. «Selle lahingu ma kaotan.»

Pole optimist

Hariduselt advokaadi Gorbunovi sõnul töötab ta üle 10 tunni päevas ning vahel tõuseb öösel üles, kui seis finantsturul muutub. Ta kirjutab StalinGulagi kontodele kui tuju tekib või kui ta vajab tööst lühikest pausi.

Ta näib saavat osa oma inspiratsioonist oma lemmikraamatust «Reis öö lõppu», mis pärineb prantslase Louis-Ferdinand Céline'i sulest.

1932. aastal avaldatud ja Esimesest maailmasõja ajal toimuvat käsitlev raamat on täis roppusi ning selles räägitakse vastikustundega ühiskonna silmakirjalikkusest ja inimeksistentsi kannatustest.

Gorbunovi lugu on tekitanud Venemaal suurt meediahuvi, kuid ta ise loodab, et torm peatselt vaibub. Ta tahab oma eluga edasi liikuda, vaadata menusarja «Troonide mäng» viimast hooaega ning jätkata kauplemist ja blogimist.

Gorbunov vahel reisib, kuid pole Euroopas käinud.

Venemaalt lahkuda ta ei plaani. Ta ütleb, et kuigi erivajadustega inimeste elu Venemaal on igapäevane heitlus, siis tahab ta olla koos inimestega, keda ta armastab.

Gorbunov keeldub ennustamast enda ja oma riigi tulevikku, kuid siiski tunneb, et oma eluajal ta Venemaal liidrivahetust ei näe.

«Selles mõttes ma optimist ei ole.»