PM Kaasanis retro: uskumatu lend koos Putini esimese abimehega (2)

Ville Arike, Kaasan
Copy
Venemaa presidendi endine administratsiooniülem Sergei Ivanov (vasakul) ja president Vladimir Putin.
Venemaa presidendi endine administratsiooniülem Sergei Ivanov (vasakul) ja president Vladimir Putin. Foto: Aleksei Nikolski / AP / Scanpix

Neil päevil peab BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond Kaasanis VTB Ühisliiga play-off-mänge kohaliku Unicsiga. Täna mängu pole, treeningukord seisab Kalevil veel ees, ja on paras aeg meenutada oma eelmist külaskäiku Kaasanisse aastal 2013.

Nimelt osales tol ajal Ühisliigas rohkem võistkondi, moodustati kaks alagruppi, ning nende loosimisest tehti keset suve suur ja võimas tseremoonia. Tol aastal peeti see Kaasanis, kuhu liiga ja klubide asjameestele ning ajakirjanikele korraldati Moskvast tšarterreis.

Sinnalend oli nagu ikka – tavapärane turvakontroll Vnukovo lennujaamas ja poolteist tundi pärast starti oligi seltskond sihtpunktis. Pärast Ühisliiga nõukogu koosolekut ja linna suurimas vaatamisväärsuses, Kaasani Kremlis korraldatud suurejoonelist loosimistseremooniat saabus aeg hakata liikuma tagasi Moskva poole.

Kogu lennuktäis inimesi sõidutati mikrobussidega kesklinnast veerandsaja kilomeetri kaugusel asuvasse lennujaama. Ning siinkirjutaja suureks üllatuseks ei toimunud mitte kõige väiksematki kontrolli! Mikrobussid sõitsid otsejoones lennuki juurde, kel olid suuremad kohvrid andsid need ära, ja kõik ronisid treppi pidi lennukisse.

Hea küll, saaks veel aru, kui tegemist oleks üksteist läbi ja lõhki tundva seltskonnaga. Ent lennuki pardale astus ka toonane Venemaa tähtsuselt teine-kolmas mees, president Vladimir Putini administratsiooni ülem Sergei Ivanov! Toona oli ta Ühisliiga president, nüüd on presidendi ette lisandunud tiitel „au”. Ning koos Ivanoviga lubati turvakontrollita lennata paljudel välismaalastel, sest tol hooajal kuulus Ühisliigasse peale Venemaa veel Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Poola, Tšehhi ja Kasahstani klubisid.

* * *

Kui Martin Müürsepp kuulus aastaste vaheaegade järel Unicsi koosseisu hooaegadel 2001/02, 2003/04 ja 2005/06, rääkis ta palju sellest, kuidas Kaasan tema silme all mühinal areneb ja muutub üha ilusamaks. Müürsepp ei öelnud midagi valesti. Oma vungi sai Kaasan kindlasti juurde ka eelmisel aastal jalgpalli MMi ühe võõrustajana.

* * *

„Meil on tööd nii palju, et ei jõua ära teha!” ohkas reede õhtul mängul Unics – Kalev minu kõrval istunud kohalik lehemees. „Täna mängib siin ka Rubin Venemaa liigas jalgpalli ning Zenit peab võrkpallis Venemaa meistrivõistluste finaalmängu. Lisaks on ühe maahokikoondise mäng ja siis korvpall ka veel.”

Kazan Arena - koht, kus eelmisel aastal peeti jalgpalli MMi mänge.
Kazan Arena - koht, kus eelmisel aastal peeti jalgpalli MMi mänge. Foto: Ville Arike

Sajandi alguses valminud kaunisse Basket-halli, kus 2004. aastal krooniti eurosarja võitjaks Müürsepp, koguneski umbes veerand saalitäit rahvast ehk 1500-2000 huvilist. Näiteks Rubini jalgpallimängu Orenburgiga (mõlemad asuvad Venemaa meistriliigas tabeli keskosas) väisas 8100 pealtvaatajat. 45 000-sel Kazan Arenal on seegi piisake meres.

* * *

Jalgpalliareenist sugugi mitte kaugel asub üks huvitav asi. Kaasani Tehnikaülikooli (endine Kaasani Lennundusinstituut) suurel hoovil seisab elusuuruses lennuk Tu-144! Kui noorem lugeja ei tea, millega tegemist, siis poolsada aastat tagasi tehti sellest Concorde’i konkurent – just need kaks on ainsad ka tsiviilreisijaid vedanud ülehelikiirusega lennukid.

Lennuk Tu-144 Kaasani Tehnikaülikooli õuel.
Lennuk Tu-144 Kaasani Tehnikaülikooli õuel. Foto: Ville Arike

NSV Liit sai küll enda jaoks suursaavutusena Tu-144 esimest korda õhku kaks kuud enne Concorde’i, kuid oli oma projektiga hädas mis hädas. Üks toodetud 16 lennukist tegi 1976. aastal viimase lennu Kaasanisse ja pandi mõne aasta eest keset linna kõigile vaatamiseks. Olemas on plaan rajada lennukisse muuseum.

* * *

Kes juhtub siia Volga-äärsesse suurlinna sattuma, siis vaatamist siin jätkub. Kindlasti ei saa jätta külastamata eelpool mainitud Kaasani Kremlit, mille territooriumile pääseb tasuta. Väga hubane on Kremli lähedalt algav pikk jalakäijate tänav, kus laupäevasel päeval sõna otseses mõttes elu kihab.

Kaasani tuntuim maamärk, Kremlis asuv Paastumaarja katedraal.
Kaasani tuntuim maamärk, Kremlis asuv Paastumaarja katedraal. Foto: Ville Arike

Venemaa tunnet väga ei teki. Aga see ongi Tatarimaa, kus kohalik keel on au sees, aegade jooksul on segunenud lääne- ja idamaine ning kus näiteks metroos teadustatakse lausa kolmes: vene, tatari ja inglise keeles. Muide, tegemist on NSV Liidu aladel ainsa pärast suurriigi kokkuvarisemist rajatud metrooga! See avati 2005, aastal, Kaasani asutamise 1000. aastapäeval.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles